Püha Johannese Koolis on oma kodukirik, mis asub otse koolimaja südames. See on koolielu salajane jõuallikas, millest saab ikka ja jälle ammutada usku, lootust ja armastust, kannatlikkust ja leplikkust. Kirikus ja seda ümbritsevas aatriumis häälestub koolipere igal hommikul eelseisvaks koolipäevaks. Kord nädalas teenitakse kirikus jumalikku liturgiat. Kooli kodukirik on avatud nii kooliperele kui ka huvilistele väljastpoolt.
Liturgiad toimuvad igal kolmapäeval algusega kl 9, välja arvatud koolivaheaegadel. Palvused toimuvad igal argihommikul kl 9 ja tundide teenistused keskpäeviti. Vaimulikuna teenib siin kooli kaplan ülempreester Toomas Hirvoja.
Kiriku ikoonid ja seinamaalingud on töös ikoonimaalija diakon Nikita Andrejevi eestvedamisel, nende valmimise toeks oleme tänulikud iga annetuse eest. mida saab teha ka kooli kodulehe kaudu. Kooli valvelauast saab osta küünlaid ja vaimulikku kirjandust, viimast ka kooli e-poest.
Meie kiriku hoole ja armastusega valminud puitikonostaasil on praegu paberile trükitud ikoonid. Veel sel aastal soovime need asendada päris ikoonidega, mis maalitakse puutahvlile traditsioonilisel meetodil, munatempera tehnikas, kasutades looduslikke pigmente ja lehtkulda. Ikoonid valmivad gümnaasiumihoones tegutsevas töökojas.
Tulevikus on kavas ka seinamaalingud. Nii ikoonid kui seinamaalingud valmivad diakon Nikita Andrejevi juhendamisel, kes on pika kogemusega ikoonimaalija ja näiteks ka Arvo Pärdi Keskuse kabeli seinamaalingute autor.
Toeta koolikiriku ikonostaasi valmimist ja aita avada aken taevariiki!
Püha Johannese Kooli Sihtasutus
COOP: EE314204278618639112
LHV: EE117700771003051877
SEB: EE591010000006978223
Swedbank: EE352200221056076964
Selgitus: Ikoonid
Suurannetajale tänutäheks eriline teekomplekt Pirjo Kullerkupult.
Pirjo Kullerkupp oli meie kooli lapsevanem ja keraamikaõpetaja, kes leidis tee paljude laste ja kolleegide südamesse. 2022. aasta jaanuaris lahkus Pirjo meie seast 40-aastasena Taevariiki. Oma viimasel sügisel ütles ta, et sooviks uue koolimaja rajamisele kaasa aidata oma erilise teekannu müügiga. Teekann koos kahe tassiga oli Pirjo lõputöö Kunstiakadeemias. Kannu pikka valmimisprotsessi tutvustab plakat “Tass teed, see on imelihtne?”, millega saab iga soovija tutvuda koolimaja aatriumis.
Algse vormi järgi õnnestus teeserviisi piiratud koguses käsitööna juurde valmistada. Pirjo teekann kahe tassiga on mõeldud tänutäheks neile heldeile annetajaile, kes toetavad kooli kiriku ikonostaasi ja seinamaalingute valmimist suurema annetusena.
Meenutagu see kann ja tassid oma hapras ilus meile Pirjot, tema helisevat naeru ning kestku igavene mälestus Pirjost kooli uues pühakojas.
Kui tunnete, et teil on soov ja võimalus kooli ikonostaasi valmimist suurema summaga toetada, kirjutage palun See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
4.10.1939
Hea, et harjutad Jeesuspalvet. Pühad isad nimetavad seda palvet vooruste kuningannaks, sest see tõmbab ligi ka muud voorused. Kuid samavõrd, kui see palve on ülev, nõuab see ka suurt vaevanägemist. Püha Agathon sõnab nii: “Viimse hingetõmbeni liitub palvega raske võitlus ja vaev.”
Sa loed palvet sada korda hommikul ja õhtul. Sellest kogusest sulle piisab, kui aga proovid seda lugedes tähelepanelik olla. Ära pane imeks, kui su süda on sel ajal tuim, vaid sunni end siiski palvetama, suunates tähelepanu, nagu olen sind õpetanud, rinna ülaossa. Tööl ja inimeste keskel olles proovi olla nii, nagu oleksid Jumala ees, st pea Jumalat meeles, tea, et Ta on ligi. Kui psalmid ja akafistid teevad rohkem härdaks, loe neid, kui jõuad.
Lakkamatut südamepalvet, mille poole sinagi püüdled, ei julge me Issandalt paluda: see on väga harvadele omane seisund – vaevalt leiad ühe tuhandest, ütleb Süüria püha Iisak – ja sellisele vaimsuse astmele jõutakse vaid Jumala armu abil ja sügava alandlikkusega. Südame soojenemisele ära pürgi, see juhtub ilma meie püüdlusteta ja seda ootamata. Palvetamisel kuulub meile vaevanägemine, aga edenemine sõltub Jumala armust. Midagi rohkemat ära otsi ega taotle. Vaimses elus ei ole ruumi hüpetele: see on vähehaavaline areng, kus nõutakse kannatlikkust. Sa oled veel noor, nii ihult kui ka hingelt. Püha Johannes Redelikirjutaja kirjutab: “Ava vast algaja hing ja leiad sealt ekslikkuse: see taotleb lakkamatut palvet, alalist surma meelespidamist ja täielikku vihast vabanemist, aga selline meelelaad kuulub vaid täiuslikkudele.” Palvetamise tundemärgid on südame soojenemine ja murdumine ja ka see, et tunned end tühisena ja hüüad Issanda poole: “Issand Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale,” või palvetad muude sõnadega, nii nagu sulle paremini sobib.
Sa ei taha pattu teha, aga patustad ikkagi rängalt. Mis sinna parata: me oleme inimesed, lihaliku loomusega, ja lisaks kiusavad meid kurjad vaimud. Ära värise ega ka niimoodi masendu, isegi kui millegipärast komistad. Tõuse üles, aja selg sirgu ja jätka teed. Pea meeles, et vooruses püsimine ei sõltu meist, vaid Jumala armust. Ole alandlik ja ära looda enda peale enne, kui oled hauas. Ära mõista ka teiste üle milleski kohut. Mille pärast keegi teist hukka mõistab, sellesse ta ise langeb. Teisiti ei juhtugi.
Kui pead vahel oma hinges väheke ebasiiras olema, et võiksid püsida kodus, üksinduse vaikuses, siis see ei ole patt. Peamine, et vaatad, et kõik oleks Jumalale meele järele. Issand andku sulle tarkust.
Skeemaiguumen Johannes
___________________________
Vt 50. (51.) psalm, 19. salm (toim.).
Pakutav toit
Püha Johannese Koolis saab hommikuputru, lõunat ja õhtuoodet.
Hommikuputru pakume kl 8.00-8.45.
Lõunasöök on valmistatud järgides riiklikult kehtestatud nõudeid. Lisaks menüüs kirjeldatud tavatoidule pakume alati ka taimset alternatiivi. Püüame juba menüü koostamisel arvestada
gluteenitalumatusega sööjatega, kuid vajadusel saab valida ka gluteenivaba lisandi.
Õhtuoote (pikapäevatoidu) menüüs on põhiliselt köögiviljaroad, millele lisandub igapäevaselt piisava vaheldusena kama-, jogurti- ja kakaojoogid, puuviljavalik ning leivapealne. Oodet serveeritakse ajavahemikul 14.30–16.30 (eelnevalt mitteregistreerunultele al kl 16.00-16.30).
Nädalamenüüd saab vaadata SIIN.
Info allergeenide ja menüü kohta: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Söögile registreerimine ja eemaldamine
* Lõunasöögile registreerib kool õpilase automaatselt.
* Hommikusöögi ja õhtuoote nimekirja registreerimine SIIN
* Õpilast saab sööjate nimekirjast ära võtta hiljemalt kaks päeva enne tühistatavat söögikorda. Kui õpilane pole toidukorrale registreeritud, aga siiski sööb, rakendub lisatasu (hinnakiri kooli infokirjas). Päevade ja nädalate kaupa saab söögikordi tühistada ja lisada SIIN.
Kui registreerimisleht annab veateate, siis see tähendab, et olete brauserisse sisse logitud rohkem kui kahe google-kontoga. Viga saab vältida järgmistel viisidel:
1. Avada link brauseri incognito-režiimis.
2. Kasutada teist brauserit ja avada seal link https://pjk.pjk.ee/muudas99ki
3. Logida brauserist teiste google-kontodega välja, nii et jääb vaid üks konto sisselogituks.
Toidust ja köögist meie koolis
Meie koolis sööb iga klass koos – istume ühise laua taga, jagame üksteisele ulatades toidu, palume toidule õnnistust ning laseme hea maitsta sellel, mida kokad on meile valmistanud.
Kloostrites on komme, et lisaks ihulisele kosutusele jagatakse söögilauas ka vaimutoitu – kui kõik on sööma hakanud, loeb üks vendadest või õdedest ette pühakute elulugusid või teoloogilisi teoseid. Ka meil on välja kujunenud midagi sarnast. Püüdes esimesel koolisügisel sööklas vaikust hoida, mõistsime, kuis Fred Jüssil on õigus rääkides vaikusest kui hinnalisest loodusvarast. Samal ajal saime aru, et lobisevad suud ja kolksuvad nõud vajavad taltumiseks tuge. Puht juhuslikult haarasime ühel päeval kaasa muinasjuturaamatu ja lahendus oli käes. Sestsaadik on loomulik, et pärast leivale jätku soovimist avab õpetaja raamatu ja kahvlid hakkavad käima tasem, et kõrval kergem kuulata oleks.
Esimestes klassides loeme muinasjutte, edasi juba sekka ilukirjandust, vahel toovad lapsed ise soovitud teose. Söögi ajal ettelugemisest on saanud traditsioon. Kui taldrikud tühjad ja raamat sulgetud, laulame üheskoos tänu ning koristame laua.
Püha Johannese Kooli köök on eriline koht - hoitud ja armastusega kaetud, nagu kõik teisedki ruumid koolis. Toitu valmistatakse vaikuses, saadetuna palvetest. Lisaks kokale ja köögiabilistele on ka õpilased igapäevaselt abiks toidu serveerimisel, laudade katmisel ja koristamisel.
Toiduvalik
Olulisel kohal on tooraine valik – püüame eelistada puhast, eestimaist ja võimalusel mahedalt kasvatatud puu- ja köögivilju, täisteratooteid, rafineerimata toiduaineid. Menüü koostamisel
arvestame võimaluste piires eritoiduliste sööjatega. Iga päev saavad lapsed lisaks lõunatoidule vitamiinidest tulvil toortoidutaldriku. Peame oluliseks soola ja suhkru piiramist. Vesi joogina on aga alati saadaval.
Kool osaleb Euroopa Liidu toetatud piima ja piimatoodete ning puu- ja köögivilja programmis. Kogu piim, keefir ja vitamiiniampsuks jagatav eestimaine puu- ja köögivili tuleb meile selle programmi raames. Täname!
Oleme ka liitunud taimset toitu propageeriva programmiga Taimne teisipäev. Kuna meie kool baseerub idakristlikul õigeusu traditsioonil ja inimesed elavad rütmis, kus kolmapäev ja reede on
loomse toidu vabad, siis meie koolis on loomse toidu vabaks päevaks kolmapäev, nimetame seda Köögivilja Kolmapäevaks. Selle päeva toidukord ei sisalda siiski ainult köögivilju, eesmärk on üheks päevaks vähendada loomse toidu kogust ja suurendada juurviljade, kaunviljade, teraviljade, seemnete ja
puuviljade tarbimist.
Koolitoidu kõrval pöörame suurt tähelepanu lastele kodust kaasa pandud “linnupette” tervislikkusele. Koolikotti võib lapsele kaasa panna puu- ja juurvilju, toorbatoone, pähkleid,
kuivatatud puuvilju jm tervislikke vahepalasid. Päris oma pudel puhta veega on samuti hea kaaslane.
Skeemaiguumen Johannes
Isa Johannes sündis 14. veebruaril 1873. aastal. Ta oli pärit Tveri kubermangu talupoegade hulgast. Lõpetas koguduse kooli. Tema ilmalik nimi oli Ivan Aleksejev. Valamo kloostrisse sattus esimest korda 16-aastasena. Elas seal mõne aasta. Hiljem võeti sõjaväeteenistusse. Teist korda saabus Valamole 1900. aastal. Kloostri vendade hulka võeti 1907. aastal. Mungapühitsuse sai 1910. aastal nimega Iakinf (Jakinthus). Tegi erinevat sõnakuulekustööd Valamol, püha Eelija ja püha Hermani skiitades ning Valamo abikloostris Peterburis.
1921. aasta lõpus pühitseti munkdiakoniks ja munkpreestriks ning tõsteti iguumeniseisusesse. 1921. aastal määrati Petsamo kloostri eesseisjaks. 1932. aastal vabastati ta omal soovil sellest ametist ning viidi tagasi Valamo kloostri vendade hulka. Valamol määrati Ristija Johannese skiita ülemaks. 1933. aastal pühitseti nimega Johannes suurde skeemasse.
1937. aastal tuli skiitast kloostrisse, kus oli alguses pihiisa abiline, aga 1938. aastast alates kuni elu lõpuni vendade pihiisa.
5. juunil 1958. aastal lahkus skeemaiguumen Johannes vaikselt siit ilmast. Matused olid vaiksed, lihtsad, tagasihoidlikud – kõik oli nii, nagu ta ise armastas ja milline ta ise oli.
VALAMO VANAKESE KIRJAD
Dostojevski lugejad mäletavad kloostrivanakest Zossimat romaanist “Vennad Karamazovid”. Vanakese prototüübi oli kirjanik teadupärast leidnud Optina kloostrist, aga staaretslus kui vaimne juhatus oli 19. sajandil kasutusel teisteski Venemaa kloostrites. Suuremates kloostrites võis olla mitu vanakest, kelle juures käisid nende hoole alla usaldatud kloostrivennad iga päev mõtteid avamas ja juhatust saamas. Tähtis oli öelda vanakesele kõik, mis hinges liikus, ja Jumala pärast täielikult tema sõna kuulata. Ka kloostrit külastavad palverändurid vajasid hingehoidmist ja vaimset juhatust. See ülesanne usaldati mõnele kogenud vanakesele. Mõned kloostrivanakesed said vaimse tarkuse ja selgeltnägemise anni poolest laialt tuntuks ning nende töö pani jõu proovile: iga päev võtsid nad vastu sadu inimesi. Vanakeste mõju inimestele sõltus inimese vaimsest küpsusest. Inimeste juhatajatena seisid vanakesed justkui kõrgendikul, kust paistsid all orus olev kõrb ja seal oma teed otsivad inimesed. Ülevalt vaadates võisid nad hoiatada inimesi ohtlike kuristike eest ja juhatada kätte õige suuna. Annet vaimulikus elus juhatada peetakse eriliseks armuanniks, karismaks.
Tihti võis vanake teada tulija nime ja probleemi, kuigi ei olnud temaga enne kohtunud. Saarovi Serafim, pühade hulka kuuluv 19. sajandi usuvägilane, on temaski ilmnenud selgeltnägemisvõime alandlikult lahti seletanud: “Mina, patune Serafim, mõtlen nii: olen patune jumalasulane. Seda, mida Issand mulle ilmutab, ütlen edasi sellele, kes palub minult endale kasulikku vastust. Seda mõtet, mis mu hinge esimesena tuleb, pean Jumala nõuandeks ja selle avaldan ma teadmata, mis on teisel hingel, aga siiski uskudes, et Jumal tahab, et ma just nii tema kasuks räägiks. Aga juhtub ka nii, et kui mulle räägitakse mingist olukorrast, siis mina, andmata seda Jumala hoolde, jätan selle oma mõistuse kaaluda, arvates, et asi on võimalik lahendada Jumalale toetumata. Siis tuleb alati eksitusi.”
Enne, kui vanake saavutab oleku, mis vastab püha Serafimi selgitusele läbinägemisanni kohta, on tal seljataga paljude aastakümnete pikkune askees, nähtamatu vägitöö. Ja ka siis saavad vaid haruharvad ja erilise Jumala juhatusega vanakesed ülesande, milles nende armuand nähtavale tuleb. Nendes saab tõeks Issanda sõna: “Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas. Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale, ja see paistab kõikidele, kes majas on.” (Mt. 5,14-15) Õigeusu vaimuliku võitluse kese ei ole Kristuse kannatustes osalemine — läänelik kannatusmüstika —, vaid südame puhastamine Püha Vaimu eluasemeks. Kesksel kohal on selles usuvägitöös palve, millest saab Jumala tahte täitmisel vaimuandide vastuvõtmise otsem tee. Kloostrivanakesed säilitasid lakkamatu südamepalve pärimust, korrates südames pidevalt nn Jeesuspalvet: “Issand, Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale.” See varakristlik, 11.–14. sajandil Athose mäe kloostrites õitsenud ja sealt juba siis Venemaa kloostritesse (Valamo ja Konevitsa kloostrid kaasa arvatud) levinud vaikse mõtiskelu ja palve nn hesühhastiline pärimus taaselustus Venemaa kloostrites 19. sajandi alguses. Eriline mõju oli siin sellel, et kreeka keelest tõlgiti esiteks slaavi ja siis vene keelde kristliku askeesielu põhiteos “Filokalia”, mis sisaldab pühade isade vaimuliku elu kogemusi ja juhtumusi 1000 aasta jooksul alates Antonius Suurest.
Kui Valamo klooster 17. sajandi alguses hävitati ja 100-aastase pausi järel 18. sajandi alguses uuesti rajati, määrati sealse vaimuliku elu ülesehitajaks Saarovi kloostri vanake Nazari. Tema juurutas Valamosse Saarovi kloostri eeskirjad ja pani kloostri vaimuliku elu aluseks hesühhastilise palveelu. Vanakese Nazari kohta võib veel mainida, et kui ta pärast 19 aastat Valamo kloostri juhatuses aastal 1801 Saarovi kloostrisse naasis, elas ta erakuna veel kaheksa aastat samas laanes, kus pidas oma vaimulikku võitlust tulevane pühak Serafim. Teada on, et nad vestlesid omavahel vaimulikest kogemustest. Tänu vanakese Nazari vaimulikule külvile kandus lakkamatu südamepalve pärimus Valamos praegusse aastasatta. Eriti palju on Jeesuspalve harrastajaid elanud omaette asuvate saarte skeetades (eraklates). Vana Valamo viimane iguumen Hariton avaldas natuke enne Talvesõda Jeesuspalve antoloogia, millest ilmus hiljem ka ingliskeelne väljaanne. Skeemaiguumen Johannes oli üks nendest, kes tõid palvepärimuse uude Valamosse. Isa Johannes oli surmani sealne pihiisa ja juhataja. Siinsed avaldatud kirjad on loomulikult ainult osa kirjavahetusest, mida skeemaiguumen Johannes pidas vaimulike lastega, ja otsesel isiklikul kokkupuutel saavutas tema vaimne juhatus palju suuremad mõõtmed. Nagu kõigest öeldust ilmneb, on otsene vaimne juhatus õigeusu vaimse elu ja tõelist palvevõitlust pidavate inimeste elu oluline osa. Nüüd kui otsest juhatust jääb üha vähemaks ja kloostri vaimse isaduse traditsioon on katkemas, tõusevad seda suuremaks väärtuseks kogemustega palvetajate ja pühade isade pärandatud kirjalikud nõuanded. Nende hulka kuuluvad ka skeemaiguumen Johannese eriliselt elulähedased kirjad.
Peapiiskop Paavali
Õigeusklikud on ajast aega pöördunud abi ja nõuannete saamiseks staaretsite ehk elukogenud ning eriliste vaimuannetega hingekarjaste poole. Kui pikemate vahemaade ületamine veel raskem ja aeganõudvam oli, suheldi kirja teel. Staaretsi kiri kandis tarkust ja armu, mis oli raviks ja valguseks ka teistele. Ajad ja olud muutuvad, ent samaks jääb inimese küsimus: kuidas elada? Seetõttu alustame tuntud Valamo kloostri staarets Johannese kirjade avaldamist. Lapse kasvatamine algab iseenda kasvatamisest. Usume, et ka meie lapsed võidavad kosutusest, mida vanemate ja õpetajatena saame ammutada pühade palvete kaudu sündinud kirjasõnast.
Koolipere tänab kirjade tõlkijat Teija Kruzet, toimetaja ülempreester Toomas Hirvoja ja keeletoimetaja Carl Eric Simmulit.
Kooli loomise mõte tekkis Nõmme Ristija Johannese koguduse liikmetel ning hoogu ja julgustust andsid muuhulgas ka Maarjamaa haridusseltsi loomine ning erakoolidele soodsad seadusemuudatused 2011. aastal. 21. mail 2012 asutatigi Püha Johannese kooli sihtasutus. Seda päeva tähistatakse kooli sünnipäevana.
Sihtasutuse loomise eelõhtul Nõmme Ristija Johannese kiriku ees, vasakult: Inna Sibul, Tiina Hirvoja, ülempreester Toomas Hirvoja, Rein Rebane, Maria Joanna Madise, Kersti Nigesen, Rain Simmul väikese Sofiaga, Oleg Shvaikovsky, Irina Paert, Immanuel Pärt, Olga Novikova, Liivika Simmul
PJK SA juhatuse liikmed: Liivika Simmul (esinaine), Olga Novikova, Marrit Andrejeva, Oleg Shvaikovsky ja Anti Kodas.
PJK SA nõukogu liikmed: ülempreester Toomas Hirvoja (esimees), preester Dmitri Zhestkov, Nikita Andrejev, Immanuel Pärt ja Rain Simmul.
Lisaks juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad SA asutajate hulka EKÕK Tallinna Nõmme Ristija Johannese Kogudus, Rocca al Mare Kooli Aktsiaselts, Mittetulundusühing Maarjamaa Haridusselts, Kersti Nigesen, Inna Sibul ja Irina Paert.
BOARD
The initiative to start a new school came from the parishioners (parents and teachers) of St. John the Baptist Church in Nõmme, Tallinn. A foundation was set up in May 2012 with the aim of establishing a new private school in Tallinn.
Members of the St John the Evangelist School Foundation supervisory board: Archpriest Toomas Hirvoja (chairman), Deacon Dmitry Zhestkov, Nikita Andrejev, Immanuel Pärt and Rain Simmul.
Members of St John the Evangelist School Foundation management board: Liivika Simmul (chairwoman), Olga Novikova, Oleg Shvaikovsky, Marrit Andrejeva.
Other founders of the St John the Evangelist School Foundation: Parish of St John the Baptist Church, Rocca al Mare School Ltd, Maarjamaa Foundation, Kersti Nigesen, Inna Sibul and Irina Paert.
TEACHERS
Liivika Simmul, class teacher and headmistress
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
"The idea behing the St John the Evangelist School is simple: we are trying to live our earthly life in the best possible way with our children and for our children. In addition to the subjects taught children benefit also from the atmosphere of the school. This school is a unique opportunity to combine my professional skills with my inner convictions".
Anu Bachmann, class teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
"Professor Ülo Vooglaid has said that if one really wants to serve own´s country and people, one should become a teacher. He added that no other profession requires more responsibility. Today, being 35 years old, I feel ready to bear this responsibility. I am grateful that I could participate in starting the St John the Evangelist School. This is a true gift to me."
Lüüli Kogermann, English teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
"I like working with children, in particular I value their sincerity and ingenuousness. I am open-hearted and have a positive attitude to life. I am glad about each piece of encouragement I can provide. I believe that the best place for students to gain knowledge is a positive classroom environment where they feel safe and even their smallest success is noticed. Therefore, I am full of enthusiasm and eager to start this exciting journey together with children."
Inna Sibul, Russian teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Similarlly to English, Russian is taught using the language immersion method in St John's school. Children start learining both languages in first grade.
Olga Novikova, Art teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
"Art is an impetus to surprising changes in our soul, it improves our perception of colour, character, countours, it helps to see the general in the singular and dicern the singular on the background of the general. Art gives us the possibility to reflect on life and discuss life.
I wish that in our interactions with children we wouldn´t neglect their state of mind that determines their thoughts, their deeds and their relationship to the world and other people."
Daniel Reinaru, Music teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
"Sometimes it's easier to discuss difficult things in music than in words. It is important that we wouldn't remain merely consumers of music (and art in general), that we could create it ourselves and use it for our benefit.
In St John' s school the music and arts classes are based on the principle that every human being is created unique and has the ability to express oneself through creativity."
Liina Olmaru, Drama teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
"When I look at my children, play with them, talk to them, laugh and cry with them, see how they're growing and feel their tenderness, I feel there has to be place in the world where they could develop and discover the world and quench their immense thirst for learning.
A place where I could bring them with a peaceful heart, knowing that what they experience there is exactly what I would offer them myself.
A place where they would be looked after with faith, love and hope."
Joel Indermitte, Physical Education teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
"I have been going in for sports for a long time and everything connected to sports is close to my hear. I feel happy that I can be a teacher to these cheerful children and see them growing and be an example to them.
My classes are playful and fun so that children can enjoy being physically active and feel happy,"
Ingrid Kerma, Pre-school teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
"Every child is a unique person with different facets. As a teacher I support the co-development of the different aspects of their personality. I encourage them to be imaginative, curious, self-confident and active though age-appropriate tasks and co-operation.
The biggest gift to a child is a cheerful teacher who loves his/her work.
I think that first and foremost the teacher teaches through example. To be able to serve as an example the teacher needs to work constantly on oneself, to develop oneself as a person and keep up the professional skills."
Katrin Mustonen, Pre-school teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
"As a teacher my first and foremost duty is to make the children feel comfortable at school, that they would feel welcome and loved - that is the foundation for the sense of security.
Freedom in creation is very important, and not only in art classes. The creative potential of all children should be able to fulfill - after all, learning is a form of creation! This can only take place in a positive, emotionally secure and peaceful environment."
Veronika Kivisilla, Folklore teacher
"Growing with my daughter and son has made me look for the things that give one the strength for living. I believe this strength can most of all be found in the sensitive and thought-through word, in the nature and in the natural. This is why I have waited and longed for a school that would support my convictions. We should support children´s natural growth and development, so that they could perceive the world and themselves in the world. Just like plants that have grown up without intervention, feeling themselves from roots to leaves, being both sensitive and strong."
.
Kristiine Otsing, Ballet teacher
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Silja Maasing, School's secretary
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
St John of Kronstadt has said:
"In education it is dangerous to develop man's reason and ability to think only, without paying attention to their heart - the heart needs our attention the most. In the heart there is life, but life spoiled by sin, one needs to purify this fountain of life and ignite a pure flame of life so that it would burn and never go out, so that it would guild all of man's thoughts, wishes and strivings."