Kadrin Pintson, kolme lapse ema ja MTÜ Tuba arendaja, PJK vabatahtlik
Olen hariduselt käsitööõpetaja, kuid elu on läinud nii, et päris koolis ei ole õnnestunud mul kedagi õpetada. Minu tööalase karjääri algus langes aega, kui inglise keelt oskavad noored olid hinnatud tööjõud vast tärkavates esimestes Eesti firmades. Nii juhtuski, et alustasin peale kõrgkooli lõpetamist tööd personalijuhina ja sedamööda jätkus nii minu edasine karjäär kui ka täiendkoolitus. Kui meie perre sündis aga kahe tütre järel kolmas laps, Hendrik, ja mingiks ajaks kontoritööst eemale sain, hakkasin tasapisi tegelema oma unistustega. Osalesin aktiivselt külakogukonna tegemistes, hakkasin jälle tantsima rahvatantsu, lõin väikese lastehoiu. Tänaseks olen jäänudki oma aja ja toimetuste peremeheks ning tegelen sellega, millest rõõmu tunnen. Läbi oma väikeste isiklike ettevõtmiste tegelen uuesti lastega ja olen tagasi käsitöö juures. Viin juba teist aastat erinevates lasteaedades ja koolides läbi lastega põnevaid töötube. Olen kokku puutunud üle Eesti paljude erinevate õpetajatega ja tunnetanud erinevate koolide õhkkonda. Näen tihti kõrvalt õpetaja ja õpilase suhet. Enamasti on olnud see väga tore, positiivne, last austav ja julgustav. Kuid liigagi tihti olen tulnud lasteaiast või koolist ära tundega, et kuidas on võimalik veel tänapäeval kohata õpetajaid, kelle suhtumine lapsesse on alandav, irooniline, halvakspanev või süüdistav.
Lapsevanemana me enamasti ei tea, mis lasteaias või koolis päeva jooksul toimub. Millistest suhtlemiskillukestest laste päev koosneb, kuidas nad need enda jaoks lahti mõtestavad ning tulevikuks talletavad? Kas nende tunnete kohver on tasakaalus? Kas häid elukogemusi on seal ikka enam kui halbu? Need on teemad, mida pean laste kooliteel vaat et olulisemaks kui õppekavas püsimist. See on ka põhjuseks, miks soovin kaasa aidata uue kooli sünnile ja kus loodetavasti asub õppima ka meie pere kolmas laps.
16.10.2023 "Kasvamine Püha Johannese Koolis", Karmen Kaukveri artikkel EKN-i haridusportaalis
20.12.2022 "100 nägu. Oleg Shvaikovsky: ettevõtja, kas teenib inimesi ja jumalat." Ajalehes Postimees.
1.09.2022 "Kümme valgusaastat Eesti haridusmaastikul", Liivika Simmuli artikkel ajakirjas Edasi.
3.10.2022 Inimeseõpetuse õpetaja ja näitleja Liina Olmaru saates Plekktrumm.
25.02.2021 "Kuidas vaigistada aja kulgu", artikkel Irina Pärdist ajakirjas Eesti Naine.
20.09.2020 "Ma kuulen. Ma olen.", Irina Pärt kirjutab ajakirjas EMA.
21.09.2019 "Kas arvutil on tunded?", Irina Pärt kirjutab ajakirjas EMA.
18.03.2019 "Andestamine on seisund, ilma milleta inimene ei toimi", Liivika Simmuli loeng ERRi portaalis.
09.03.2019 Liivika Simmul räägib koolis ja konverentsist Jüri Aarmaga Kuku raadio saates Publikumärk, alates 7:40'.
22.09.2018 Merle Liivaku "Mida ekraanid meiega teevad?" EMA ajakirja esimeses numbris räägib ekraanivaba päeva algatusest.
21.09.2018 Liivika Simmul räägib ekraanivabast päevast Kuku raadios.
16.12.2017 Lembit Peterson ja Liivika Simmul Ööülikooli saates Vaikus ja vaimsus.
10. 06.2017 Õpetejate Lehe intervjuu Liivika Simmuli ja Anu Bachmanniga
10.05.2017 ETV saates Suud puhtaks osaleb Liivika Simmul (alates 46')
25.03.2016 ETV saates Taevas teab osaleb Liivika Simmul
16.12.2015 Pereraadio saates Kool ja kirik räägib koolist Liivika Simmul
03.05.2015 Liivika Simmul ETV uudistes
22.03.2015 Vikerraadio saade Kirikuelu: Püha Johannese kool Tallinnas. Liivika Simmul. Meelis Süld
23.03.2015 Liivika Simmul ETV2 saates Plekktrumm
05.12.2014 Kristlik haridus tänases Eesti ühiskonnas, Liivika Simmul Pereraadio saates Ühiskonnapeegel
1.09.2013 Koolijuht: erakool ei tähenda Eestis midagi elitaarset, Aktuaalne kaamera, ERR uudised
15.08.2013 Artikkel Püha Johannese Koolist soome ajalehes "Ykköset!"
01.06.2013 Sõpruskond teeb oma lastele ise kooli, Eesti Päevaleht LP
17.05.2013 Keller: kehtiv hindamissüsteem toodab luusereid, (kajastus PJK seminarile Kujundav hindamine: inimese kuju, hind ja väärtus), Postimees
17.05.2013 Koolijuht hindamisest: isiksust ei saa mõõta numbrilisel skaalal, (kajastus PJK seminarile Kujundav hindamine: inimese kuju, hind ja väärtus), Postimees
17.05.2013 Õpetajad pidasid nõu õpilaste kujundava hindamise üle (kajastus PJK seminarile Kujundav hindamine: inimese kuju, hind ja väärtus), ERR uudised ja Aktuaalne Kaamera
10.05.2013 Erakoolid murravad endale teed, Õpetajate Leht
Märts 2013 Anu Bachmann Hea koostöö algab avatusest Pere ja kodu väljaanne Koolieelik
Märts 2013 Pere ja kodu kaanelugu Perekond Simmul: Meie pere ühine keel on mäng. Artiklis on juttu ka koolist.
21.01.2013 Sündiv kool otsib Nõmmele kodu, Nõmme Sõnumid
23.12.2012 Eesti koolide sekka tekib järjest juurde kristlikke erakoole, ERR uudised
5.12.2012 Sünnib uus kristliku taustaga Püha Johannese kool, Eesti Kirik
Detsember 2012 Irina Paert ajakirjas Kristlik kasvatus Õigeusu hariduskäsitluse põhimõtted
11.11.2012 Loodav erakool hakkab andma kristlikel väärtustel põhinevat haridust, ERR uudised
25.10.2012 Tallinnasse rajatakse uus kool. Liivika Simmul Terevisioonis:
Õigeusu koolide ajaloost Eestis
Õigeusu maarahvakoole on hakatud Eestis asutama alates 1840. aastatest ühenduses talurahva õigeusku siirdumisega. 1860-1880, mil Eesti alad kuulusid Vene impeeriumi koosseisu, keisrivõim nii säilitas kui lubas kasvatada olemasolevat luteriusu ja baltisaksa haridussüsteemi. 1859. a oli Eestis 51 õigeusu kihelkonna- ja 131 abikooli (moodustasid 17 % kõikidest talurahvakoolidest). Õigeusu koolide arv suurenes järjekindlalt aastatel 1859 – 1876: keskmiselt ligi kaheksa kooli aastas. 1879. aastal kinnitatud õigeusu koolide uue õppeprogrammi järgi tuli õigeusu kihelkonnakoolis õpetada usuõpetust, vene ja eest keelt, aritmeetikat, isamaatundmist (ajalugu ja geograafiat), laulmist ja ilukirja. Sama aasta Venemaa rahvaloendus näitas, et Eesti alal oskas lugeda 94,9% üle 10 aasta vanustest inimestest. 1860. - 1880. aastail tegutses Eestis 1612 maarahvakooli, neist luteriusu koole 80,5 % ja õigeusu koole 19,5 %. Õigeusu koolides õppis küllaltki arvukalt luteriusuliste lapsi. 1885. a moodustasid nad 17,9 % õpilaste arvust, kuid piirkonniti olid suured erinevused, kusjuures seitsmes Eestimaa kubermangu õigeusu kihelkonnakoolis olid luterlased ülekaalus, moodustades õpilaskonnast 57,3%.
1870. aastatel rajati Eestis vene õppekeelega gümnaasiume. 1872. a alustanud klassikalise gümnaasiumi õppeplaaniga Tallinna Aleksandri Gümnaasiumis hakati esmakordselt Eesti keskhariduse ajaloos õpetama fakultatiivse ainena eesti keelt.
Riia õigeusu vaimuliku seminari vilistlasteks on näiteks Jaan Poska, Konstantin Päts, mitmed Eesti Vabariigi ministrid (Ado Birk, Tõnis Vares, Nikolai Talts, Anton Palvadre jt), riigikohtunikud (Martin Taevere, Jaan Moks jt), terve rida linnapäid (Anton Uesson, Mihkel Uusna jt), lisaks silmapaistvaid humanitaare: TÜ esimene eesti keele professor Jaan Jõgever, kaks Eesti Vabariigi neljast psühholoogiadoktorist (Konstantin Ramul ja August Kuks), laulja Aleksander Arder, Eesti Kultuuriajaloo Seltsi looja Aleksander Põrk jt, suur hulk põllumajandusharitlasi (Tori hobusekasvatuse juhataja Mihkel Ilmjärv, TÜ dotsent Aleksander Rängel jt).
Õigeusust Eestis
„Bütsantsi-vene õigeusk on ilmselt vanim Eestisse jõudnud kristluse vorm. Vähesel määral on siinse põlisrahva esindajaid õigeusku ristitud ilmselt alates 11. sajandist, seega enne, kui Eesti ala sattus 13. sajandi algul rooma-katoliku kiriku mõjusfääri (v.a Setomaa). Varastest kokkupuudetest „vene usuga“ on jäänud eesti keelde mitmed vanavene laenud (sh rist (krest), ristima (krestit), papp (pop), raamat (gramota), pagan (poganõi) jne), mis on tulnud läänemeresoome keeltesse enne 13. sajandit ja saksa vallutust (Setomaa 2...2009: 166; Sõtsov 2004:14; Tarvel 1987: 18-19; Sild 1931/32: 110).
Esimene kristlik kirik võidi püstitada juba 11. sajandil vene vallutajate poolt rajatud Jurjevis (Tartus).
Tallinnas (Revalis) asuvat venelaste Püha Nikolai õigeusu kirikut ja kalmistut on linna ürikutes esimest korda mainitud 1371. aastal, mil see asus Oleviste kiriku ja linnamüüri vahel (Kleinenberg 1962: 242; Berens 1974: 363).
Teadaolevalt esimese kristluse vooluna 11. sajandil Eestisse jõudnud õigeusk on on sajandite jooksul läbi teinud suuri tõuse ja langusi. Vähemalt 2000. aasta rahvaloenduse järgi on õigeusklike arv pärast ränka langust nõukogude ajal taas oluliselt tõusnud. Õigeusklike arv on seni ülekaalukalt Eesti arvukaimaks konfessiooniks olnud luterlastele järele jõudnud ning 21. sajandi esimese kümnendi lõpuks on õigeusklikke luterlastest arvatavasti rohkemgi, arvestades õigeusu linnakoguduste arengut alates 1990. aastatest.“
(„Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis“, J. Plaat, A. Maasik, 2011:20, 21, 31)