Sõna ja kultuur Alguses oli Sõna... (Jh 1,1) Terviklik pedagoogika püüab tuua noort inimest tema inimliku suguluse juurde humanitaarteaduste, loomingulisuse ja väärtuskasvatuse kaudu, soodustades empaatiat, sõbralikkust, austust teise inimese vastu, kuulamisoskust. See aineblokk tegeleb ka Logose, jumaliku alge peegelduse ja ilmutusega inimloomuses. Kaasajal kiputakse mõnikord vastandama tänapäevast ja minevikku suunatud mõtlemist ning tulevikku suunatud haridust käsitletakse millenagi, mille juured on praeguses ajahetkes. Tegelikkuses on praeguse hetke pinnas liiga õhuke, et sellele saaks kinnituda juur, mis kasvataks elujõulise taime. Seetõttu peab tulevikku vaatav inimene vaatama esmalt minevikku. Ainult eelmiste põlvkondade kultuuripärandit tundes saab iga järgmine põlvkond laduda oma kultuurikihi.
Tiina Veismann,
Oma pedagoogitöös olen lähtunud arusaamast, et emakeele ja kirjanduse õpetajal on väga suur roll noore inimese kujunemisel, aga seetõttu ka suurem vastutus. Keeleline areng on seotud mõtlemisega, emakeelsest eneseväljendusoskusest sõltub inimese tundeelu rikkus ja suhtlemisvõimekus. Kirjanduse tähtsust inimsuse kujunemisel on raske üle hinnata, seetõttu püüan kirjandusõpetajana ühendada mõõdukat rangust (kohustuslik kirjandus!) taotlusega muuta raamatute lugemine vaimseks naudinguks, avada iga tekstiga lapse jaoks mõne uue ukse põnevasse maailma. Suurimaks komplimendiks loen, kui õpilased tänavad mind selle eest, et olen neid mõtlema õpetanud. Koolitöö kõrval on aastaid mu üheks huvialaks olnud teater. Ühiskondliku töö korras püüan vedada kolme kirjandusklubi. Akusid käin laadimas oma Hiiumaa aias. Elu suurimaks õnnestumiseks aga pean oma kolme last, kes kõik praeguseks täiskasvanud ja leidnud oma kutsumuse. Kirjuta mulle, kui soovid rohkem infot sõna ja kultuuri suuna kohta: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. |
||