"Ekraanivaba päeva idee võtsime oma perega vastu kuidagi kergelt ja möödaminnes.

Muidugi, pole probleemi. Päeva kätte jõudes olin sunnitud imestusega tunnetama, kuivõrd ikkagi oleme ekraanide kütkes. Kuidagi iseenesest tahtis käsi ikkagi avada ärkamise taustaks hommikuprogramme ja kirjade saabumise teade telefonis äratas kohusetundliku vastamisärevuse. Hea ja kergendav oli mõelda, et sama tunnevad kindlasti veel kümned inimesed, kes päeva ideega ühinesid. Ekraanid ei avanenud ja hommikupäikese kiired sulatasid oma iluga kogu kiusatuse. Panin tähele, et sellel päeval hoidsid lapsed ennast minu lähedal (kui imeline tunne see on ühele emale!) ja nad tulid kaasa kõikvõimalike ideedega. Sinna päeva mahtus loodust, jutuajamisi tõsistel teemadel, naerukrampe imiteerimismängudest, mahtus küünlavaikust ja sõprade suminat. Haruldane oli lisaks see, et ka järgmisel päeval ei tulnud meil pähe avada ekraane. Kuidagi iseenesest suubus ka see päev koosolemise kergusesse." Nii kirjutab laupäevast kliiniline psühholoog Airiin Demir, PJK lapsevanem. Meil on hea meel, et lisaks Airiini perele tegid sajad pered kaasa ekraanivaba päeva, mille korraldas kooli juurde loodud Tervikliku hariduse fond. Kutsume kõiki üles ka edaspidi võtma vähemalt ühe päeva nädalas ekraanivabalt, et pere ja lapsed saaksid kogeda segamatut koosolemist, mängu, raamatulugemist, söögi tegemist, lihtsalt olemist ja muid toredaid päriselulisi tegevusi. Leiame, et kooli algatus tabas pakku, sest digiseadmete mõju ja ohud said viimastel nädalatel paljudes kodudes ja meediaski kõrgendatud tähelepanu. Töö- ja koolihooaja alguses on olnud sobiv aeg ekraanikasutust üle vaadata ja vajadusel piirata. Ka mitmed ettevõtted innustasid oma töötajaid osalema ekraanivabal päeval. “Kui me räägime ekraanivabast ajast, siis see ei tähenda, et oleme tehnoloogia vastu. Me oleme inimese poolt. Soovime, et inimene kui selline ei kaotaks oma inimlikkust,” rääkis direktor Liivika Simmul. “Minus kõneleb õpetaja, sest me näeme koolides lapsi, kes on tehnoloogiliselt vilunud, aga ei oska käes hoida pliiatsit, et sellega oma nime kirjutada. Need lapsed on harjunud saama eduelamust pingutamata ja sellepärast iseloomustab neid soovimatus õppida. Digivaba aeg annab lapsele piltlikult vabaduse täiskasvanueas viiuldada, milleks ta on lapsena iga päev vaeva näinud. See annab vabaduse elada nüansirikkamalt ja peenekoelisemat sisemist elu, mis mõjutab ka tema suhete kvaliteeti elus.” Loodame, et kampaania käigus jagatud infokillud on kui seemned, mis langedes viljakale pinnasele kasvavad edasi, et hoida kodusid, peresid, lapsi ja olulisi suhteid pinnapealsuse eest. “Vajame vähemalt ühte ekraanivaba päeva nädalas,” arvab Liivika Simmul. “Ja tegelikult on hea, et ekraanivabad vööndid oleksid igas päevas, mil sa lülitad oma nutiseadme välja millegi muu ja teiselaadse nimel, mida ekraan ei kata või segab.”