"Kool ja vaikus.

Nii tore, et see teema on leitud, sest ümbritsev elu on küllaltki neurootiline, aga vaikus taastab laste ja ka õpetajate jõudu. Mingis mõttes on õppimine ja kasvamine vastuvoolu ujumine praeguses kiirustavas maailmas. Arvo Pärt kinkis meile “Memme musi” viisi ja kirjutasime sellele ise koolipäeva lõpule sobivad sõnad. Iga päev, kui tunnid lõppevad, koguneb terve koolipere kokku sinna, kust me oleme hommikul päeva ühiselt alustanud, ja laulame lõpulaulu. Ning siis järgneb sellele vaikus, ilma et me seda dikteeriksime või kuidagi suunaksime. See oli väga huvitav, kui see esmakordselt tekkis. Esiteks me nägime, kui põnevil olid lapsed, kuidas nad jälgivad seda vaikust kogu oma olemusega. Mina jälle jälgin seda, et ma koolijuhina seda kuidagi ei dirigeeriks – ei annaks märki, kuna on õige aeg lõpetada või kedagi vaigistada. Tõmban end sellelt pildilt võimalikult välja ja samas kui keegi (see on iga kord keegi erinev) hakkab liikuma, püüan ka seda tunnustada, et lastel ei oleks mingisugust sundust või tunnet, et nad teevad midagi valesti, kui nad lõpetavad vaikuse. See vaikus on tulnud meie kooliellu, ilma et me oleksime osanud seda esile kutsuda või isegi soovida." Liivika Simmul vaikusest ja selle otsimisest iseendas ja koolisaginas viimases Ööülikooli loengus. https://www.youtube.com/watch?v=WRtlR-gmi3M&index=22&list=PLoBp13nBQY1qJ51nlfgP7CJxwwFPXQ92J Suur tänu lapsevanem Jaan Laugamõtsale koolipäeva jäädvustamise eest!