Sel aastal üheksandat klassi lõpetav Liis Bachmann pidas kooli 10.

juubelit tähistava näituse "Tänav, pink ja puu" avamisel ilusa kõne. Jagame seda teiegagi! Kallis koolipere, õpetajad, õpilased ja meiega koosviibijad! Sel aastal tähistab Püha Johannese Kool oma kümnendat sünnipäeva. Kümme aastat tagasi asutati Püha Johannese Kooli sihtasutus ja kooli loojate südametes olnud idee ja ettevalmistusi täis töötunnid said esimest korda kuju, mis tähendas midagi kindlat. Juba varsti saime meie alustada oma kooliteed. Püha Johannese kooliga tänav oli saanud alguse. Meil võibolla ei olnud sel momendil füüsiliselt pinke, millel vabal ajal istuda, aga meil olime meie ise. Saime toetuda üksteisele ja vajadusel tugevust koguda. Puid ei olnud meil ka võibolla siis vanalinnas koheselt kätte saada. Aga tean, et kõik koos ühe seltskonnana moodustasime me pere ehk suure südamega puu. Puul on tänaseks tekkinud palju erinevaid ja huvitavaid harusid ja oksi. Oleme saanud iga aasta endale uue ringkonna imelisi inimesi juurde ja sealt ka uut inspiratsiooni meie kooli heaks. Meil on huvitavad tunnid, kus kasutatakse palju erinevaid õpistiile, et kõik endale meelepärase leiaksid. Tean koole, kus õpetajad on justkui lihtsalt õpetajad ja pärast lõpetamist on nad unustatud. Meie kool aga selline ei ole. Kui vahest mõtlen, tekib ikka igatsus mõne aastate eest siit koolist lahkunud õpetaja järgi. See juba näitab, palju nad meile südamesse on jäänud - ja jäävad ka tulevikus. Näitus kulgeb läbi koolimaja eesukse kuni tagaukseni. Võime seda võtta justkui eluteena, tee, mille me kõik läbime. Alustame noorte ja elurõõmsatena ning lõpetame eluõpetuste ja väärtuslike kogemustega. Võime ka näha, kuidas see tänav ei ole sirge. Sedasi tuleb meil ka elus ette takistusi, mille me läbime ja millest me õpime. Nii see peabki olema. Näituse jätame üles meie viimase päevani siin majas. Pärast seda ei ole lõpp, vaid uus ja põnev algust meie kõigi jaoks. Sügisest kolime juba meie oma uude majja. Maja, mille disainimisele oleme saanud ise kaasa aidata ja ka sõna sekka öelda. Võib tekkida küsimus, et miks meil kohe algusest oma hoonet ei olnud. Olen kindel, et siis ei olnud veel aeg õige. Tänaseks on see aga kätte jõudnud, kui meil ongi aeg ümber kolida meie oma uude kohta koos kogemuste ja mälestustega. Meie uueks tänavaks saab olema Kivimäe tänav ja olen kindel, et sealt leiame nii füüsilisi pinke, kus toibuda kui ka vaimseid pinke, millele oma mõtted toetada. Aitäh! Lõpetuseks tahaksin tänada õpetajaid Olgat, Toomast, Kairetit ja Kalevit. Ilma nendeta ei oleks see tänav meil tänaseks siia füüsiliselt saabunud. Samuti soovin tänada ka igaühte meie seast ja meie kooli algatajaid - ilma teieta poleks see võimalik olnud! Aitäh! Foto: Rait Avestik #pjk #juubel #tänavpinkjapuu