Jätkame loovtööde tutvustamist.

8. klassi Johannes otsustas ehitada meie uue koolimaja ümbruse maketi. Sellest, kuidas see läks, milliseid takistusi ta teel kohtas ja kes kõik talle abikäe ulatasid, kirjutab ta ise. Muhe lugemine, pealegi moraaliga. Nüüd, kus ma teadsin, mida ma teen, oli aeg hakata materjale koguma. Esimesena ostsin ma palju kapaplaati. Ma võtsin palju, sest ma ei teadnud, kui palju mul vaja läheb. Pärast seda ostsin ka halva ja odava liimipüstoli. Proovisin nendega natuke suvaliselt meisterdada, kuid ma ei saanud väga palju teha, sest mul polnud piisavalt liimi. Liimipüstoli kvaliteet oli ka kehv. Selle tõttu ostsin ma peale liimi veel uue ja parema püstoli. Pärast seda ununes mul loovtöö ära. Mul oli palju asju õppida. Minu juhendaja innustas mind jälle töötama. Hakkasin uuesti tööle päris hilja, kui loovtöö valmimiseks polnud enam üldse palju aega. Pärast seda proovisin käia Niini ja Rauami trükikojas, kuid sellel päeval oli see juba kinni. Uurides avastasin, et ma poleks sinna saanud minna, sest see oleks pandud enne kinni, kui ma oleks jõudnud koolist lahkuda. Minu juhendaja käis järgmisel päeval minu palvel trükikojas, sest mul olid tunnid, aga tal oli vaba hetk ning tellis mulle vajaliku kaardi, A1 ja A2 suurustes. Õnneks oli mul sellel õhtul piisavalt aega ja sain enne sulgemist paberid koopiakeskusest ära tuua. Laenasin oma klassijuhataja Ille käest viis eurot, sest mul polnud raha, et maksta. Mõne tunni pärast sain ma oma kaardid suuremates suurustes kätte. Järgmisel päeval maksin õpetajale tagasi. Minu tehtud makett ei tulnud kõige ilusam. Ma tegin eeltöö üsna hästi, kuid kiirustasin majadega liiga palju ning need tulid natuke imelikud. Paljud majad pole võrreldes päris eluga õiges suuruses ning neil pole katuseid ning puud pole nii realistlikud, kui lootsin. Kui keegi tahaks selle abil aru saada, milline elu uue koolimaja juures võib olla, siis minu makett pole selle jaoks kõige parem. Sellegipoolest oli mul tore seda teha. Kui mõelda maketist abstraktse kunstina, siis on see üsna huvitav. Lisaks oskan ma nüüd paremini tulevikus valida, kas ma tahaksin õppida arhitektiks või mitte. Üks asi, mida ma halvasti tegin, oli planeerimine. Ma kogu aeg lükkasin projekti tegemist edasi ning lõpus oli väga raske maketti õigeaegselt valmis saada. Aga see hetk, millal töö valmis sai, oli mulle väga rõõmustav. Järgmine kord, kui ma teen mingit suuremat projekti, alustan niipea, kui saab. Ma saan siis varem valmis ning ei pea selle pärast enam muretsema. Niimoodi peaksin ka suhtuma väiksematesse projektidesse, näiteks kodutöödesse, mille ma peaksin kohe koju jõudes ära tegema. Loodetavasti pean meeles seda teha. Õnneks aitas mul seekord planeerida minu juhendaja õpetaja Anri Kivil, keda ma ka tänan minu aitamise eest. Ma ei tea, kuidas ta oleks võinud mind paremini juhendada. Tänan ka õpetaja Ille Kasestet, kes aitas mul rasketel aegadel raskeid otsusi teha. Lisaks tahan tänada oma peret, kes aitas mul rasketel hetkedel rahulikuks jääda.