Kooli seisukoht Ukrainas toimuva kohta (avaldatud 10.03.22).

Püha Johannese Koolis oleme kümne aasta jooksul saanud olla erinevate inimeste ja rahvuste ühendajad ja rahuloojad vaid tänu tasase ja alandliku Taevase Kuninga teenimisele. Me oleme teadlikult valinud õigeusu kiriku kui pühakute ja suure pühaduse Tee ning tajume seda seestpoolt just sellisena ka nüüd. Me taunime aga Kristuse õpetuse moonutamist hävitavatel eesmärkidel, meil ei ole võimalik nõustuda patriarh Kirilli Ukraina sõda puudutavate avaldustega ning peame Vene võimude veretööd Ukrainas katastroofiliseks eksituseks. Evangeeliumi eluandev sõnum ei tohi olla kattevarjuks hävitustööle. Oleme neil päevil südamevalus ja palves, aga ka kindlustamas koolirahu, kogumas annetusi Ukraina toetuseks ning valmistumas sõjapõgenikest laste vastuvõtuks oma kooliperre.

Kooli hoiakut peegeldab kõige paremini eelmisel nädalal Eestist alguse saanud koguduseliikmete pöördumine patriarhi poole, mis on kolmes keeles ja koos allkirjadega leitav siin. Olgu pöördumise tekst ka siinkohal ära toodud.

Meie, koguduseliikmed erinevatest Vene Õigeusu Kiriku kanoonilise vastutusala riikidest, pöördume Teie poole, et edastaksite Venemaa Föderatsiooni juhtkonnale meie tulise palve lõpetada viivitamatult verevalamine ja viia Vene väed Ukraina territooriumilt välja.

Vene Õigeusu Kiriku täiskogu kui täievoliline kirikuvõim on valinud Teid oma eestseisjaks, esindama miljoneid inimesi ja Teie kui esihingekarjasele on delegeeritud kohustus pöörduda võimuesindajate poole ja edastada neile kirikurahva seisukohti. Me ootame, et võtaksite sõna ja pöörduksite isiklikult president Vladimir Putini, Venemaa Föderatsiooni valitsuse ja parlamendi poole, nõudes vennatapusõja lõpetamist. Samuti ootame, et pöörduksite Ukraina rahva poole lohutavate sõnadega, kinnitades neile, et teete kõik võimaliku rahu saavutamiseks.

Kirik on Kristuse ihu ja usklikud on selle liikmed. Ja nüüd veritseb see ihu, sest Vene sõdurid, kelle hulgas on ka õigeusklikke kristlasi, tapavad meie vendi ja õdesid Ukrainas, jätavad nad ilma peavarjust, seavad ohtu nende tervise ja heaolu, sunnivad neid oma kodudest lahkuma – röövivad terve riigi tuleviku. Sõjas kannatavad kõigepealt just nõrgemad – lapsed, naised, eakad. Me kuuleme nende abipalveid ja ei saa jääda ükskõikseks ega sallida vägivalda ukrainlaste, venelaste ja teiste rahvuste esindajate vastu, keda ühendab ühine kodakondsus ja armastus oma kodumaa, Ukraina, vastu. Me kutsume Teid üles täitma oma karjaserolli Venemaa ametivõimude ees, hoolitsema oma karja eest, kes on langenud sõjategevuse ohvriks, inimeste eest, kes on jäänud ilma peavarju ja elatusvahenditeta.

Samuti kutsume Teid üles edastama sõnumit kogu Vene Õigeusu Kirikule ja mõistma avalikult hukka need, kes toetavad verevalamist. Kahjuks on Teie karja hulgas nii vaimulikke kui ka ilmikuid, kes rõõmustavad sõja üle. Kirik on ajaloos õnnistanud kaitsesõda, kuid alati mõistnud hukka agressiooni. Täna on sissetungija Venemaa, ja Ukraina rahvas on see, kes end kaitseb. Palvetada vene vägede võidu eest, nagu mõned vaimulikud soovitavad, on ebamoraalne.

Läheneme paastuajale, erilise palve ja patukahetsuse ajale, mis peaks lõppema paasapüha euharistilise söömaajaga. Kuid kas agressor ja ohver saavad juua samast karikast? Jeesus Kristus ütleb: “Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma vennaga ja alles siis tule ja too oma and!“ (Mt 5,24). Kuid leppimine ei tähenda unustamist; see on võimatu ilma aktiivse patukahetsuseta selle poolt, kes on oma venna vastu pattu teinud. Ilma meeleparanduseta ei saa olla palvet rahu eest.

Palume Teid, Valitseja, kutsuda paastu eel kõiki Vene Õigeusu Kiriku usklikke üles mitte ainult palvetama rahu eest, vaid ka tegutsema kõigi vahenditega selle taastamise nimel: rääkima tõtt, paljastama kurja ja otsima õiglust.

Me loodame ja usume, et Issand Jeesus Kristus, kes ütles: „Õndsad on rahutegijad“, annab Teile jõudu ja et Jumala Vaim, kes tegutseb prohvetite läbi, kõneleb Teie kaudu selle maailma võimsatega.

* * *

LOE LISAKS:

Reetmisest, õõnestamisest ja õpetamisest.
Vastulause Kadri Paasi artiklile

Vastulause koostatud 21.10.2022

Kaitse Kodu eelmises numbris ilmus Kadri Paasi artikkel “Salakaval pehme jõud: vargne ja veenev identiteedi õõnestaja”, milles autor seob kokku Vene riigi ja riigikiriku mõjutustegevuse ning Püha Johannese Kooli (PJK) ja sellega seotud inimesed. Leiame, et artikliga loodud kuvand on lugejat eksitav ning meid ja meie kogukonda alusetult sildistav.

Paas kirjeldab, kuidas Putini režiim kasutab pehmet jõudu ja Moskva Patriarhaadi mõju selleks, et “õõnestada jõuliselt ja jultunult süstemaatiliselt elanikkonna moraali”, “kiita takka Kremlile kasulikule käitumisele”, “anda minevikule, olevikule ja tulevikule Kremli poliitikale sobiliku tähendus”. Oleme nõus, see on vene võimu käekiri, kuid meie kooli inimesed ei ole Kremli inimesed.

Artiklit kokkuvõtvas lõigus, jätab Paas mulje, justkui oleks PJK loomise otsustanud Moskva Patriarhaadi juhtkond: “Moskva Patriarhaat asutas 2012. aastal Tallinnasse ka Püha Johannese kooli, millel valmis tänavu augustis Nõmmel Kaitseliidu Tallinna maleva kinnistu lähistel uus koolimaja-kirik.” See on valeväide, kool loodi kodanikualgatuse korras erakoolina, et säiliks vabadus otsustada ja valida, kuidas oma lastes kasvatada (algkristlikke) väärtusi. Asutamiseks ei olnud vajalik Moskva Patriarhaadi luba. Samal aastal loodi Eestis teisigi kristlikke koole: Kaarli, Püha Miikaeli, Toomkool, Tartu Luterlik Peetri ja Kohila Mõisakool. Kooli asutajad palusid kirikliku tava kohaselt koolile õnnistust piiskop Korneliuselt, aga raha, inimesed ega juhised ei ole kunagi tulnud Moskvast.

Paas jätkab, et: “kool nimetab oma kodukirikuks Moskva Patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku Ristija Johannese kogudust” ja loob eksitava mulje, justkui oleks kool patriarhaadist ja Kremlist sõltuv. Lapsed käivad aeg-ajalt koguduse kirikus hommikupalvusel. Ja käivad ka igal vabariigi aastapäeval Pika Hermanni torni jalamil, et laulda päikesetõusul hümni Eesti Vabariigi riigilipule.

Paas lisab: “Selle (koguduse) ülempreester on Toomas Hirvoja, kes allub siinsele metropoliit Jevgenile ja Jevgeni otse patriarh Kirillile, st Kremlile.” Selgitame, et vaimuliku ega koguduse alluvus metropoliidile ei ole absoluutne, nii preestrile kui ka kogudusele jääb isiklik arvamusvabadus. Ei pea olema patriarhiga nõus, kui süda nii ei ütle. Kohe pärast sõja puhkemist kirjutas Nõmme Ristija Johannese koguduse preester Dmitri Zhestkov alla ligi kolmesaja vaimuliku avalikule pöördumisele sõja koheseks lõpetamiseks. 16.10.2022 Aktuaalses Kaameras ütleb preester Toomas Hirvoja, et Kirilli tegevus on "õigeusuõpetusest täitsa mööda", et "tundub, et teda /patriarhi/ on tabanud pimestus". Samasugune arvamusvabadus on ka koguduse lihtliikmetel. Lisame, et ca 80 protsenti PJK töötajatest ei ole seotud ühegi Moskva patriarhaati kuuluva kogudusega.

Tunneme samuti hirmu lugedes julmustest, mida saadab Ukrainas korda Vene riik. Paljud meie kogukonna pered on olnud selle riigi ohvrid minevikus. Nii sotsiaalmeedias kui PJK kodulehel oleme oma seisukoha selle sõja kohta selgelt välja öelnud. Kodulehel on ka info selle kohta, kes me oleme, kes meid rahastab, milliseid väärtusi au sees peame, milline on õigeusu roll kooli toimisel, miks sattusime Kivimäele, kes meid juhib ja mida mõtleme hävitustööst, mis toimub Ukrainas. Võib ka lihtsalt tulla ja meiega rääkida.

Soovitame Kadri Paasil tutvuda teosega “Nõmme kirikud ja kogudused” (2013), et mõista paremini, millist tagakiusamist kristlased, sh õigeusklikud, kogesid Nõukogude võimu ajal ja kuivõrd läbi põimunud on olnud nende elu Nõmme ajalooga. PJK loojate, õpetajate, laste ja lastevanemate väärtuste mõistmiseks tasub sirvida PJK juubelikogumikku “Kümme valgusaastastat” (2022).

Kõike eelpool öeldut arvesse võttes kõlab Kadri Paasi artikli juhtlõigu lause “Pehme jõud ei mõju üleöö: täna kuulan jutlust või õpin koolitunnis ja homme reedan kodumaa” häbimärgistavalt. PJK on ainus eesti õppekeelega õigeusu üldhariduskool Eestis, kuid Putini ning meie kogukonna kirstlastest ning mittekristlastest liikmete vahele võrdusmärgi tõmbamine ei ole õige ega õiglane.

Nõustume õiguskantsler Ülle Madise ja semiootik Mihkel Kunnuse 20. oktoobri ERR portaalis järelvaadatavas saates “Kultuuristuudio” välja öelduga, et (sotsiaal)meedia abil vaenlase kuju loomine, avalik sildistamine ning ühiskonnast välja tõrjumine tühistab ja laastab rünnatavat kogukonda psühholoogiliselt, sest kogeme seda hetkel ise. Nõustume nendega, et selline tegevus viib rünnatava sotsiaalse grupi kibestumiseni ning (enese)tsensuurini.

Usume, et Eesti rahvas on tark, vapper, vaimselt vaba ning piisavalt küps, et mitte kaasa minna häbistamise kultuuriga, et Eesti põhiseaduses kirjapandu on oluline kõigile Eesti koolidele, inimestele ja kogudustele. Loodame, et süütuse presumptsioon valitseb omakohtu üle ning et ühe inimese või organisatsiooni süüd ei saa sujuvalt üle kanda teisele.

Me tahame õpetada, uskuda ja elada Eesti Vabariigis ilma, et meid märgistaks kodumaa reetmise silt.

Liivika Simmul – PJK kooli direktriss, koguduse liige, õpetaja, lapsevanem

Toomas Hirvoja – Nõmme Ristija Johannese koguduse ülempreester, õpetaja, lapsevanem

Anri Kivil – kaitseliitlane, EÜS Põhjala vilistlane, PJK hoolekogu liige, õpetaja, lapsevanem

Kaldkirjas on ära toodud lõigud meie vastulausest, mille Kaitse Kodu toimetaja avaldamata jätta otsustas, meid sellest eelnevalt teavitamata.

_____

Viited:

AK Nädal: https://www.err.ee/1608753391/aktuaalne-kaamera-nadal

Vastulause. Liivika Simmul: Püha Johannese kool liidab ja kaitseb Eestit (09.04.2024, avaldatud ka ajalehes Postimees)

Loe siin >

Intervjuu Liivika Simmuliga Õpetajate lehes: "Pühendume teadlikult heade suhete loomisele koolis"

Loe siin >

KKK

Loe siin >