🇮🇹 Läheme taas abituriendi reisimärkmete saatel Itaaliasse, kus nad käisid õppereisil.

Seekordsed read pani kirja Laur Nurmoja.

Kell on 23.07, lahkume Erasmuse vahetusõpilaste peolt, saime end sinna kuidagiviisi sisse smugeldatud. Skoor! Jõuame keskväljakule, tellime takso, ei oota midagi erilist. Tuju on hea, kaheksa minutit kuni meid meie juhiga ühendatakse. 7, 6 , 5, 4, olemas! Ei, läinud. Seriate on Bergamost liiga kaugel, lausa 5 kilomeetrit. Ilmselgelt 5 kilomeetrit liiga palju. Tellime uuesti, 10 minutit, 9, 8, 7, ei, ükski sohver ei taha meid aidata.
Hakkame rööprähklema - kaks telefoni, kaks äppi, kaks korda suurem tõenäosus. Nelja peale 30 protsenti akut. Tuju langeb veidi. Bolt teatab, et kõik juhid on hõivatud, Uber leiab Massimo. 12 minutit, 11, 10, 9, 8 minutit veel. Aeg venib nagu juust kohaliku pitsa peal. 7, 6, 5, miks ta seisma jäi? Tobipaus? Ilmselt. 4, 3, ikka 3, 2, ta on kohe kohal. 2, 3, 4, mis toimub!?
"Where are you?"
5 minutit
"Are you coming?"
"How much is you?"
"We are four"
6 minutit
Tasuta kõne läbi äpi, ei vasta, kas Massimoga on kõik hästi?
"My english not good"
6 minutit
"Lets message"
7 minutit
"Are you coming?"
8 minutit
"Sorry I was connected to the race automatically"
Tühistame Massimo, loodame, et ta ei saanud sel õhtul ühtki uut klienti. Unine.
10 minutit uue juhini, jess!
Ta tuleb, ta on kohe kohal. Auto on kiiskavalt puhas, lõhnab, juhil on valge triiksärk seljas.
5 minutit koduni, me jõudsime.
Saldo: 55 minutit ja 6,5 minutit näkku.