🇮🇹 Oktoober on niigi värvikirev, aga meie saame selle Itaaliast kaasa toodud päikeseliste reisimuljetega veelgi kuldsemaks muuta!
Selleks jagame nädala jooksul iga päev killukese III lennu Itaalia õppereisilt nii sõnas kui pildis. Meie Itaalia nädala avab õpetaja Tiina lugu, kes räägib sissejuhatuseks reisi taustast ja vaatab olnule tagasi laiemalt. Seejärel anname sõna juba noortele endile.
ITAALIA, õp TIINA VEISMANN
Septembri teisel nädalal sai teoks 3. lennu õppekäik Itaaliasse. Seekordne reis oli eriti kauaoodatud, kuna just selle lennuga otsustati algselt 10. klassi kooli traditsiooniline õppereis tõsta 11. klassi kevadele, aga kui see kevad siis lõpuks kätte jõudis ja kohvrid pakitud, nurjas plaanid Lufthansa lendurite streik. Õnneks olid meie Itaalia partnerid väga paindlikud ja vastutulelikud ning nii võis 8. septembri varastel hommikutundidel näha Tallinna lennujaama kogunemas üht uniste, aga ootusärevate nägude kampa.
Seekordne käik oli pisut teistmoodi ka selles mõttes, et kui varasemalt oli Itaalia kultuurireis olnud sõna ja kuju suuna õpilaste pärusmaa, siis nüüd rikastas humanitaaride seltskonda ka looduse suund.
Nagu kahel eelmisel korral, võõrustas meid ka seekord väikeses Seriate linnas asuv kultuuri- ja hariduskeskus Russia Cristiana, mis loodi 1950. aastatel missiooniga aidata ateistliku nõukogude Venemaa kristlastel oma usku säilitada ja mis pärast NSVL lagunemist tegeles peamiselt vene üliõpilastele kultuuriprogrammi pakkumisega – kuni Ukraina sõda need suhted katkestas. Keskuse juures töötab ka ikoonimaalistuudio ning neil on üks Itaalia suurimaid venekeelseid raamatukogusid.
Russia Cristiana keskus paikneb Villa Ambiveris ja juba ehtsas villas majutumine on kultuurielamus. Hoonel on muljetavaldav ajalugu, see on Rooma impeeriumi aegsest kindlusest 17. sajandil krahvi suveresidentsiks ümber ehitatud, seejuures üks tornidest ongi Rooma-aegne ja siseõues leidub ehtsaid antiikskulptuure. Villa ümber on liigirikas park.
Itaallased olid meile koostanud mõõdukalt tiheda ja mitmekesise programmi. Külastasime muuseume, galeriisid, kirikuid ja kindlusi, matkasime mägedes, tutvusime La Traccia gümnaasiumi ja selle juures asuva poolmetsiku loodusalaga, kohtusime Lovere kloostris Püha Clara ordu õdedega ja saime ujuda maalilises Iseo järves. Meie soovil lisandus sel aastal programmi Ravenna oma võrratute Bütsantsi-aegsete mosaiikide ja Dante hauaga, esmakordselt oli võimalus näha oma silmaga ka kuulsat Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaega“ Milanos. Enamik noori võttis pakutust maksimumi – giide kuulati tähelepanelikult, esitati häid küsimusi ja vastati targalt giidide küsimustele. Pärast reisi tehtud tagasiside küsitlustes tõid õpilased välja, et oli erakordne kogeda, kuidas kultuuriloo, kirjanduse, kunstiajaloo jm tundides abstraktselt õpitu sai järsku silme ees tõelisuseks. Paljude sõnul tegi reisi meeldejäävaks ka see, et oli tavapärasest rohkem aega omavahel suhelda, aset leidsid pikemad huvitavad vestlused, tähelepanekute ja naljade jagamised, seejuures hajus märkamatult õpilaste ja õpetajate vaheline piir, mille üheks väliseks märgiks olid ka õpetajate kätele tekkinud hennatätoveeringud.
Iga suund sai reisiks ka ülesande: looduse suund valmistas iga reisipäeva kohta ette viktoriini, kuju suuna õpilased olid giidideks Ravennas ja sõna suuna õpilased pidasid loovkirjutamise kursuse tööna reisipäevikut. Viimastest toomegi teieni katkendeid järgnevates postitustes.
Fotod: Tiina Veismann
