🇮🇹 Seekord viibime Itaalias abiturient Kirke Liive reisimärkmetega.
Need pani ta kirja loovkirjutamise tunni ülesandena õp Veronika juhendamisel.
09.09.2026
Hommik algas sellega, et ma ärkasin mingite paukude ja sähvatuste peale üles. Alguses ma ei saanud aru, mis see oli ja läksin magama tagasi. Natukese aja pärast ärkasin uuesti ja nägin, et Sara on ka üleval, varsti hakkas sadama ja mõistsin, et see lubatud äikesetorm on saabunud. Sellist äikest pole ma kunagi varem näinud, järjest nii palju sähvatusi ja siis müristamine. Seisime Tuule ja Saraga lahtise akna ees ja vaatasime rasket vihmasadu. Kell oli 6, nii et jäime üles. Õues oli nii hea jahe, aga toas ikka umbne. Üldse on siin kõik asjad, mis külmad olema peaksid, soojad. Näiteks kivipõrandad.
Enne kui ma eile ära väsisin, jõudsin ma veel tunda, kui hea ja imeline Seriates ja eriti villas on. Lamasime villa aias puude all varjus, kuumusega võitlemiseks märg rätik kaelal, proovisime magada.
10.09.2026
Bergamo on tõesti ilusam kui Milano, aga võibolla on see vanalinnast tingitud. Seal mäe otsas, vaatega teistele mägedele, on lihtsalt imeline. Kui mu identiteedikriis 12. klassi lõpuks ei lahene, jätan ma kõik maha ja kolin siia. Samas vajan ma normaalset ühistranspordi süsteemi ja ma ei kannata sellist kuumust välja. Accademia Carrara giid oli väga tore, seal oli põnev. Santa Maria Maggiore oli uskumatu. Võtsime endale sealt pilte ja annetasime Anna rahast. Seal oli nii… ma isegi ei tea milline. Võttis sõnatuks.
12.09.2026
Selles hosteli toas, kus me täna öösel ööbisime, oli maailma naljakaim lamp. See oli suur helkiv ruut keset seina, mis nägi välja nagu valgus tunneli lõpus. Aga laes olid ikka laemaalingud.
13.09.2026
Sõidame matkalt tagasi ja mul on jälle selline tunne, et ma olen nii õnnelik, et saan siin olla. Et kõik, mis on seganud, on ükskõikne ja ei riku reisi ära. Täna ongi mingis mõttes hea puhkepäev ja see matk oli imeline. Mäed on ikka eestlase jaoks vaatamisväärsus.
Iseo järv ja Lovere on lihtsalt imelised. Ma olen seda sõna väga palju kasutanud, aga ma ei tea teist sõna, millega seda siin kirjeldada. Päike on kuum, aga järveääres tuul tugev ja jahutav. Linn on nii ilus, hämmastav on mõelda, et inimesed päriselt elavad siin ja on nende vaadetega ilmselt harjunud.
Käisin jalgupidi vees ja kuivasin umbes kolme minutiga ära, päikese käes lamamine on nagu sooja teki all olemine.
Foto: Tiina Veismann.
