Dostojevski lugejad mäletavad kloostrivanakest Zossimat romaanist “Vennad Karamazovid”.

VALAMO VANAKESE KIRJAD Vanakese prototüübi oli kirjanik teadupärast leidnud Optina kloostrist, aga staaretslus kui vaimne juhatus oli 19. sajandil kasutusel teisteski Venemaa kloostrites. Suuremates kloostrites võis olla mitu vanakest, kelle juures käisid nende hoole alla usaldatud kloostrivennad iga päev mõtteid avamas ja juhatust saamas. Tähtis oli öelda vanakesele kõik, mis hinges liikus, ja Jumala pärast täielikult tema sõna kuulata. Ka kloostrit külastavad palverändurid vajasid hingehoidmist ja vaimset juhatust. See ülesanne usaldati mõnele kogenud vanakesele. Mõned kloostrivanakesed said vaimse tarkuse ja selgeltnägemise anni poolest laialt tuntuks ning nende töö pani jõu proovile: iga päev võtsid nad vastu sadu inimesi. Vanakeste mõju inimestele sõltus inimese vaimsest küpsusest. Inimeste juhatajatena seisid vanakesed justkui kõrgendikul, kust paistsid all orus olev kõrb ja seal oma teed otsivad inimesed. Ülevalt vaadates võisid nad hoiatada inimesi ohtlike kuristike eest ja juhatada kätte õige suuna. Annet vaimulikus elus juhatada peetakse eriliseks armuanniks, karismaks. Tihti võis vanake teada tulija nime ja probleemi, kuigi ei olnud temaga enne kohtunud. Saarovi Serafim, pühade hulka kuuluv 19. sajandi usuvägilane, on temaski ilmnenud selgeltnägemisvõime alandlikult lahti seletanud: “Mina, patune Serafim, mõtlen nii: olen patune jumalasulane. Seda, mida Issand mulle ilmutab, ütlen edasi sellele, kes palub minult endale kasulikku vastust. Seda mõtet, mis mu hinge esimesena tuleb, pean Jumala nõuandeks ja selle avaldan ma teadmata, mis on teisel hingel, aga siiski uskudes, et Jumal tahab, et ma just nii tema kasuks räägiks. Aga juhtub ka nii, et kui mulle räägitakse mingist olukorrast, siis mina, andmata seda Jumala hoolde, jätan selle oma mõistuse kaaluda, arvates, et asi on võimalik lahendada Jumalale toetumata. Siis tuleb alati eksitusi.” Enne, kui vanake saavutab oleku, mis vastab püha Serafimi selgitusele läbinägemisanni kohta, on tal seljataga paljude aastakümnete pikkune askees, nähtamatu vägitöö. Ja ka siis saavad vaid haruharvad ja erilise Jumala juhatusega vanakesed ülesande, milles nende armuand nähtavale tuleb. Nendes saab tõeks Issanda sõna: “Ei saa jääda varjule linn, mis asetseb mäe otsas. Ei süüdata ka küünalt ega panda seda vaka alla, vaid küünlajalale, ja see paistab kõikidele, kes majas on.” (Mt. 5,14-15) Õigeusu vaimuliku võitluse kese ei ole Kristuse kannatustes osalemine — läänelik kannatusmüstika —, vaid südame puhastamine Püha Vaimu eluasemeks. Kesksel kohal on selles usuvägitöös palve, millest saab Jumala tahte täitmisel vaimuandide vastuvõtmise otsem tee. Kloostrivanakesed säilitasid lakkamatu südamepalve pärimust, korrates südames pidevalt nn Jeesuspalvet: “Issand, Jeesus Kristus, Jumala Poeg, heida armu minu, patuse peale.” See varakristlik, 11.–14. sajandil Athose mäe kloostrites õitsenud ja sealt juba siis Venemaa kloostritesse (Valamo ja Konevitsa kloostrid kaasa arvatud) levinud vaikse mõtiskelu ja palve nn hesühhastiline pärimus taaselustus Venemaa kloostrites 19. sajandi alguses. Eriline mõju oli siin sellel, et kreeka keelest tõlgiti esiteks slaavi ja siis vene keelde kristliku askeesielu põhiteos “Filokalia”, mis sisaldab pühade isade vaimuliku elu kogemusi ja juhtumusi 1000 aasta jooksul alates Antonius Suurest. Kui Valamo klooster 17. sajandi alguses hävitati ja 100-aastase pausi järel 18. sajandi alguses uuesti rajati, määrati sealse vaimuliku elu ülesehitajaks Saarovi kloostri vanake Nazari. Tema juurutas Valamosse Saarovi kloostri eeskirjad ja pani kloostri vaimuliku elu aluseks hesühhastilise palveelu. Vanakese Nazari kohta võib veel mainida, et kui ta pärast 19 aastat Valamo kloostri juhatuses aastal 1801 Saarovi kloostrisse naasis, elas ta erakuna veel kaheksa aastat samas laanes, kus pidas oma vaimulikku võitlust tulevane pühak Serafim. Teada on, et nad vestlesid omavahel vaimulikest kogemustest. Tänu vanakese Nazari vaimulikule külvile kandus lakkamatu südamepalve pärimus Valamos praegusse aastasatta. Eriti palju on Jeesuspalve harrastajaid elanud omaette asuvate saarte skeetades (eraklates). Vana Valamo viimane iguumen Hariton avaldas