fb nurgakivi
Iusat taasisesvuspäeva meile kõigile!
Eilsest nurgakivi asetamisest tänase pidupäeva võtmes kirjutab Irina Paert.
„Kuidas saan abiks olla?“ küsisin direktorilt enne koolile nurgakivi panemise üritust. Täna on 19. august. Homme täitub 30 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. „Vaata, et keegi külalistest ei igavleks ega tunneks end üksi, suhtle. Võibolla tuleb vanemapoolne hr N., kooli toetaja, temaga peaks vene keeles suhtlema“. Kivimäele jõudes parkisin auto 500 meetri kaugusele ehitusplatsist ja kõndisin mööda metsarada krundile. Direktor oli juba väravate juures strateegilise positsiooni sisse võtnud. Saabus linnapea auto. Tema küll ei pidanud end üksi tundma ega igavlema, kuna eri suundadest tõttasid tema poole ajakirjanikud, meie juhatuse liige Oleg ja direktor Liivika.
Läksin sündmuspaigaga tutvuma. Käis veel peaproov. Mikrofonidega varustatud telgist kandusid metsa alla puhtad lapsehääled. Tundus, et ehitusplatsi kohal lendavad inglite laulvad väehulgad. Mõni minut enne ürituse algust täitus ehitusplats inimestega. Oma ülesannet mitte unustades kammisin pilguga läbi elevil külaliste read – enamuses tuttavad näod, kes kooli ja uue maja ehitusega tihedamalt seotud. Palvus, kõned, ajakapsli nurgakivisse asetamine. Kontrollisin pilguga territooriumi, ise samal ajal heldimuspisaraid pühkides.
Olles läbi viinud kogu publiku näovaatluse, märkasin üle keskkea härrasmeest, kes seisis teistest veidi eraldi. Otsustasin, et võibolla ongi see hr N., kes saabus hiljem ja tunneb end nüüd kõrvale jäetuna. Pikemalt mõtlemata suundusin tema juurde.
„Tere, kas võib vene keeles?“
„Võib ka vene keeles,“ vastas ta mulle lahkelt minu emakeeles, aga eesti aktsendiga. Taganeda ei olnud enam kuhugi.
„Minu nimi on Irina Pärt, olen üks kooli asutajatest ja Tervikliku Hariduse Fondi juht“
„Minu nimi on Tarmo. Olen kelner. Seisan siin ja ootan, kuni ametlik osa läbi saab. Siis hakkan tööle,“ selgitas härra.
Vestlesin Tarmoga veel mõne minuti ja läksin siis tagasi tuttavate nägude poole. Kõik sammusidki juba rõõmsalt toidutelgi poole. Üritus läks hästi korda, meeleolu oli helge. Tarmo valas mulle haruldaselt maitsva kringli kõrvale teed. Härra N., kes, tundub, et ei tulnudki, jäi paljust ilma, sest koolile nurgakivi panek oli ilusaim kingitus Eesti Vabariigile.
---
«Как я могу помочь?», спросила я директора школы перед мероприятием закладки краеугольного камня школы. Сегодня 19 августа. Завтра – 30 летний юбилей восстановления эстонской независимости. «Смотри, чтобы никто из гостей не скучал в одиночестве, общайся. Может быть, будут Важные Гости, надо будет общаться по-русски». Я припарковала машину за метров 500 от строительной площадки и отправилась на место. Директор школы уже заняла стратегическую позицию у самых ворот. Подъехала машина мэра города. Он не скучал в одиночестве, так как к нему уже с разных сторон подскочили журналисты, Олег и директор школы. Я пошла осматривать место мероприятия. Из-под тента с микрофонами доносились чистые детские голоса. Казалось, что над стройкой летают стаи ангелов, поющие гимны. За несколько минут до начала мероприятия строительная площадка заполнилась народом. Помня о своем задании, я прочесывала ряды оживленных посетителей. Молитва, речи, закладка капсулы времени. Утирая слезы умиления, я одним глазом контролировала территорию. Сделав face control присутствующей публики, я обнаружила одинокого джентльмена, старше среднего возраста. Я решила, что может быть это и есть тот самый Важный Гость, который приехал позже и теперь скучает в одиночестве. Недолго думая, я направилась к нему.
- Tere! Можно по-русски?
- Можно и по-русски, любезно, но с эстонским акцентом ответил джентльмен. Отступать было уже некогда.
- Меня зовут Ирина Пярт, Я- со-учредитель школы и исполнительный директор Фонда целостного образования;
- А меня зовут Тармо. Я – официант. Вот стою жду, когда кончится официальная часть, буду работать, любезно ответил джентльмен.
Я для приличия поболтала с Тармо еще пару минут и вернулась к знакомым лицам. Все уже радостно направлялись к палатке с едой. Мероприятие удалось, настроение было отменное! Тармо наливал мне чай с необыкновенно вкусным кренделем. Важный Гость, который, похоже, так и не приехал, много потерял, так как закладка камня школы – это лучший подарок эстонской республике.