Tähelepanelikkus on tõelise meeleparanemise märk.

See on hinge taastumine, maailmamürast lahtiütlemine ja tagasipöördumine Jumala juurde. See on patu hülgamine ja vooruste taastumine. See on tingimusteta kindlus, et meie patud on andeks antud. See on kontemplatsiooni algus või pigem selle eeldus, sest tähelepanelikkuse kaudu ilmutab Jumal end meie meelele, avades oma kohaloleku meis. See on meele rahulikkus või pigem rahu, mis on hingele antud Jumala halastuse kaudu. See on meie mõtete tormi alistumine, Jumalast teadveloleku palee, kindlus, mis võimaldab meil kannatlikult vastu võtta kõike, mis juhtub. Tähelepanu on usu, lootuse ja armastuse alus. Sest kui sul pole usku, ei suuda sa taluda väliseid kannatusi, mis sind ründavad; ja kui sa neid rõõmuga ei kanna, ei saa sa öelda Issandale: „Sina oled mu abimees ja mu varjupaik” (Ps 91:2). Ja kui Kõigekõrgem ei ole sinu varjupaik, ei kogu sa Tema armastust oma südamesse. "Valvsusest ja südame hoidmisest" Athose mäe vaga erak Nikiforus, püha Gregorius Palamase vaimulik isa (1340)