2022. aasta maikuus täitub kümme aastat Püha Johannese kooli sihtasutuse loomisest. Mulda pandud seemnest on sirgunud mitmeharuline puu, millesarnast ei ole kuskil mujal. Milline siis täpselt, miks ja kuidas, seda kõike võibki lugeda siin blogis.

Andekate noorte saladus

Jõulukuu alguses pani Püha Johannese Kooli kogukonnal hinge helisema kultuurifestival, kui argipäeva hommikuid alustasime noorte muusikaliste- ja etenduskunstiliste etteastetega ning kooliruumid löödi üles õpilaste kunstitöödega. Hoogu kultuurifestivalile andsid noored ka meediatiimina, kes lõid piiratud võimalustest hoolimata professionaalse otseülekande, mis lõi pahviks kogu koolipere. Mõtisklesime õpetajatega ja noortega, mis kultuurifestivalil osalemine noortelt eeldab, mida õpetab ning kuidas noorte andekust toetada.

XVII kultuurifestivali kontserdil astusid teiste seas üles ligi 40 andekat pillimängijat, vanuseliselt pea kõikidest lendudest. Instrumentidest olid esindatud klaver, flööt, kitarr, viiul, kannel ja isegi tšello. Meie huvikooli muusikaruumi koordinaator, Tatjana Kozlova-Johannes selgitas tööd, mida esinemine õpilaselt nõuab: “Isegi väga lühike esinemine kultuurifestivalil nõuab osalejalt suurt kokkuvõtmist ja võimet keskenduda pingelises olukorras. See tähendab valmidust võtta riski, sest esinemine võib ebaõnnestuda isegi siis, kui osaleja on seda väga põhjalikult ette valmistanud. Oskus esineda ja laval olla ei teki tegelikult ühe, kahe ega kolme korraga. Seda enam tuleks tunnustada igaüht, kes võtab julgust esineda oma elu esimesi kordi. Kuid esinemine ise on tegelikult vaid jäämäe tipp." 

"Esinemise taga on mitu kuud kestnud töö, igapäevane harjutamine, tohutu enesedistsipliin, eneseületamine, lihvimine ja täiustamine,” sõnas Tatjana. 

Kultuurifestivali eel said kokku meediahuviga noored, et anda neile võimalus oma huvi arendada ja rakendada - nii festivali raames kui ka koolielu kajastamiseks tulevikus. Lapsevanemad kirjeldasid seda kui tiigrihüpet distantsilt osalemiseks. Huvikooli juht, Maria Juurmaa kirjeldas: “Meediatiimile andsime vaid õnge, milleks oli riigi toetuse eest soetatud üksikud vahendid. Kala õppisid nad ise püüdma. Aga seda ei osanud me ette näha, et nad lõpuks lausa vaalajahile asuvad.” 

Noorte endi sõnul oli suurimaks väljakutseks piiratud tehnilised võimalused - samas ka suurim õpikogemus tuli just probleemidele lahendusi otsides ja erinevaid lahendusviise katsetades. 

Kultuurifestivali peakorraldaja, aga ka viiuliõpetaja ja lapsevanem, Karin Sarv tõi välja, et nii formaalsema pilliõppe kui ka noortealgatuse puhul on lapsevanema ja õpetaja rollis ühine joon:

“Oluline on õpilast toetada ilma teda “kasti surumata”, et mitte kärpida tema lendu, sest see võib olla kõrgem, kui sa kõrvaltvaatajana arvata oskad,” ütles Karin.

Ta võttis kultuurifestivali igati edukalt kokku: “Emotsioonid on ülevad! Noorte panus, ülesastumiste ja korraldamise toega, on hindamatu väärtusega! Minu jaoks olid kirsiks tordil meie noored teadustajad, kes konsterdi orkestreerimise enda peale võtsid ning oma püüdlikuse ja siirusega kultuurifestivalile just selle õige ilme andsid.”

Meediatiimi abil sündinud ülekande järelvaatamine: 1. päev2. päev3. päev, 4. päev, 5. päev
Meediatiimi fotod.
Õpetaja Oleg Shvaikovsky fotod.

Meediatiimi projekti "Meediahuviliste noorte heaks" toetas Haridus- ja Noorteamet. 

Loomad laste elus: mida lapsed meile tegelikult öelda tahavad?

Meie kooli laste üks lemmikpäevi õppeaasta jooksul on igasuguse kahtluseta lemmikloomapäev. See täiskasvanute vaatevinklist ja koolikontekstis hullumeelsena näiv üritus täidab meie maja ja hoovi tohutu elevuse ja rõõmuga. Hellusega, mida on kohati ootamatult palju kohaletoodud loomade jaoks. Seekordse lemmikloomapäeva kajas tahaksin meenutada üht suvel toimunud mõtlemapanevat arutelu.

 

Loe edasi...

Imestamisest

Õpetajad palusid meie vanimatel, neljanda klassi lastel, kirjutada, mille üle nad möödunud õppeaastal imestanud, milline oli nende aasta avastus ja milline aasta kogemus. Valiku neist mõtteist kandsid nad ka lõpuaktusel ette. Sissejuhase imestamisse kirjutas ja esitas Artur (4P). Rikkaliku kogemuste- ja imestamisepagasiga saate nüüd tutvuda ka siin blogis.

  

Loe edasi...

Perelaagrite traditsioon

Perelaagreid on meie koolis korraldatud aegade algusest peale - ehk siis kõik need neli aastat, mil kool koolina tegutsenud on. Perelaagrisse kogunevad kõik ühe lennu perekonnad, et ühiselt enne lõpuaktust lõkketule juures õppeaastat ära saata.

Loe edasi...

Siguri kolmapäev

Tegelikult on kõik  koolipäevad omamoodi toredad. Ainult hommikul ärkamine on siiamaani raske, aga see on vist ikkagi sellepärast, et ma üsna hilja õhtuti magama saan -  kella 11 paiku . Emale ja isale on ärkamine aga veel hullem, sest nad on mõlemad poole ööni üleval. Nad on kunstnikud ja teevad öösiti tööd.

Loe edasi...

Lisaaine ajalugu

Ajalugu ilmus meie tunniplaani õpilaste endi tungival soovil. Juba kolmandas klassis hakkasid lapsed esitama küsimusi ajaloo kohta, küll seonduvalt loetud raamatutega, küll tundides arutatud teemadega ning küsima, millal lõpuks saab õppida ajalugu. “Aga palun!” ütlesime meie ja kord nädalas saigi neljas klass ajalooga tutuvust teha. Reedene tund oli lõppeval õppeaastal alati väga oodatud sündmus! Tunniteemad tekkisid osaliselt õhinapõhiselt - mis lastele huvi pakkus, sellest õpetaja ka rääkis. Käsitlust leidsid nii Henry VIII kui ka 20. sajandi kosmoseavastused. Põnev oli oma kodust kõige vanemat asja otsida, sugupuud uurida, klassiruumist väljas Nikolai von Glehni jälgedes seigelda ja muidugi pärast vabariigi aastapäeva lipuheiskamist ärkavas vanalinnas kõndida. Õuesõppepäeval õnnestus ajalooga tutvust teha isegi teisel klassil.

Loe edasi...

Minu lemmik-koolipäev on esmaspäev

Esmaspäevad algavad mul tavaliselt kell 6.30. Ma ärkan, kui mu äratuskell hakkab linnulaulu laulma ja päikesevalgust kiirgama.

Mõnikord ma selle peale üles ei ärka, siis äratab mind ema. Seejärel lähen ma hommikust sööma, mille valmistab meie peres tavaliselt ema. Siis sätin end kiiresti valmis.

Loe edasi...

Uurimistööd ja raamatud

Üks hinnatud traditsioon koolis, mida sooviksime teile tutvustada, on raamatute ja uurimistööde koostamine. Sügisel, isadepäevaks, valmib kõigil meie kooli õpilastel päris oma raamat. Raamatu sisu tuleb oma peaga välja mõelda, siis oma käega kirja panna, illustreerida ning raamatuks köita.

Loe edasi...

Rütmika I klassis

Rütmika aitab igas lapses üles leida rütmitaju, arendab üldmusikaalsust, seda kõike korrastatud mängulisuse kaudu. Oleme tänulikud, et meie lastega tegeleb õpetaja Monika Pullerits, kes siinkohal rütmikaõppest lähemalt räägib.

Loe edasi...

Toomase kolmapäev

Kolmanda poisteklassi Toomas räägib oma kolmapäevast kodus ja koolis, lugemisest ja teadusetegemisest.

Loe edasi...

Matteo esmaspäev

Oma päevast räägib teise klassi Matteo, poiss, kelle emakeel on vene keel, isakeel itaalia keel ja koolikeel eesti keel. Ta armastab kunsti ja jalgrattasõitu.

Loe edasi...

Kooli sünnipäev

Maikuus viis aastat tagasi sai kooli sihtasutus loodud ja seda päeva tähistamegi kooli sünnipäevana. Traditsiooniks on saanud veeta see päev kogu kooliperega kohas, kus kooli idee alguse sai - Nõmmel, Ristija Johannese koguduse aias.

Loe edasi...

Inimeseõpetus

"Püha Johannese kooli inimeseõpetuse ainekava koostamisel olime alguses justkui kõigi võimaluste maal. Nii sisu kui vormi osas. Kuna õppekavas on inimeseõpetus integreeritud aine loodusõpetuse ja eesti keelega, siis otsustasime klassiõpetajatega jaotada teemad nii, et inimeseõpetuse sisuks jääks eelkõige väärtuskasvatus."

Loe edasi...

Minu päev
Esmaspäev, 20. märts 2017 

Tere, mina olen Frida esimesest tüdrukute klassist ja ma jutustan nüüd oma koolipäevast. Iga päev ärkan ma täpselt kell 8. Ema tuleb ja äratab mind. Mulle meeldib, kui ta mängib seda mängu, et tema on siiliema ja mina olen tema siililaps. Siis ta ütleb mulle: “Siilu ärka üles, hommik on käes! Võta jalad alla ja aja okkad selga!” Siis ma tahan, et siiliema teeks oma lapsele natuke massaaži ka. Peale seda panengi oma hommikumantli selga ja ronin emme sülle, kus ma veel ärkan natuke aega ja saan temaga kallistada. Siis lähen pesema ja sööma.

Loe edasi...

EnglishEstonianFrenchGermanGreekItalianPortugueseRomanianRussianSpanish