PJK HUVITEGEVUS 2018/2019

 

Meie koolis on võimalik huvitavate asjadega tegeleda ka pärast koolitundide lõppu! Käesoleva kooliaasta ringide tutvustused leiate allpool. Huviringid on avatud nii meie õpilastele kui ka lastele teistest koolidest. Uudisena pakume sel õppeaastal huviringe ka täiskasvanutele. Tundide toimumise ajad on näha registreerumisvormides allpool.

Õpilased lisatakse huviringidesse automaatselt registreerimisvormi saabudes. Vaid ringi täitumise korral saadame äraütleva vastuse. Küsimustele vastab meelsasti huvikooli koordinaator õp Pille-Katrin (Этот адрес электронной почты защищён от спам-ботов. У вас должен быть включен JavaScript для просмотра.).

 

PJK huvikooli registreerumine õpilastele:
https://goo.gl/forms/02kWFb7qxHi4W18k1
PJK huvikooli registeerumine täiskasvanutele: 
https://forms.gle/LnomPbuWUspejbj66

 

Küsimused ja puudumisest teatamine, huvikool: Этот адрес электронной почты защищён от спам-ботов. У вас должен быть включен JavaScript для просмотра. 

Küsimused ja puudumisest teatamine, muusikakool: Этот адрес электронной почты защищён от спам-ботов. У вас должен быть включен JavaScript для просмотра.

 

  

TANTSUKOOL

Kaasaegne tants (õp Kärt Tõnisson)
Õppe sisuks on täiustada loomulikku liikumist mitmekesiste tantsuliste liikumiskvaliteetidega. Tantsulist loovust, mõtlemist ja liikumismälu arendatakse koreograafiliste jadade õppimise, loomise ja improviseerimise kaudu. Tantsuliste oskuste arendamiseks harjutatakse erinevaid tantsutehnikaid ja kombineeritud tantsuelemente. Rakendatakse kompositsiooni, lahendatakse loovaid ülesandeid nii isikliku liikumiskeele arendamiseks kui grupi arengu huvides, esitatakse tekkinud omaloomingut ning mõtestatakse nähtut grupis. Samuti arutletakse tantsuetenduste ja -filmide ning muude tantsu puudutavate teemade üle. Tervislikkust silmas pidades tegeletakse järjepidevalt teadliku ja tasakaalustatud lihaskonna treenimisega, loomuliku õige hingamisega. Kõigis tunni osades on võimalik käsitleda muusika ja liikumise seoseid.

Ballett (õp Eike Ülevain)
Ballett ja selle õppimine on aja jooksul väga palju muutunud. Kaasaegne ballett seob erinevaid tantsutehnikaid ja arvestab individuaalse keha omadusi. Balletitreening tugevdab luid ja lihaseid, arendab koordinatsiooni ja musikaalsust. Suurt rõhku pannakse loova tantsija kujunemisele ja koos liikumisele. Balletitunnis keskendutakse klassikalise tantsu tehnika abil keha täpsele joondumisele, rühile, plastilisusele ja teadlikule anatoomiast lähtuvale kehakasutusele. 

Võimlemisring (õp Hella Mällo)
Treeningutel õpitakse nii iluvõimlemise, akrobaatika, rühmvõimlemise kui ka vahenditega žongleerimise elemente. Arendatakse rühti, jõudu, painduvust, koordinatsiooni. 
Kolmapäeviti toimub üldfüüsiline trenn kõigile soovijatele, sh algajatele, ning reedeti individuaalsem trenn vähemalt aasta tegelenud võimlejatele.

Poiste füüsiline teater (õp Eike Ülevain)
Poiste füüsilise teatri grupi tundides mõtestakse ja avastatakse füüsilise treeningu kaudu mitmekesist liikumist. Tantsutehnilist osavust rakendatakse improviseerimisel, koreograafia loomisel ja õppimisel. Eike Ülevain on lõpetanud Tallinna Ülikooli koreograafia eriala ja töötab vabakutselise tantsukunstniku ning õpetajana. Tema huvi ja kogemus füüsilise teari treeningutest sai alguse Nukuteatri noortestuudios töötades (2002–2008). Muuhulgas sündis koos poistegrupi ja lavastaja Robert Annusega 2004. aastal hoogne lavastus „Jätku tuleb veel kõvasti..." Kanuti Gildi SAALis.

KEELTEKOOL

Vene keel võõrkeelena I klassidele (õp Jekaterina Jablokova)
Vene keele huviring on 1. klasside õpilastele ning õpe toimub mängulises vormis. Huviringis lauldakse laule, lavastatakse näidendeid, mängitakse mänge, loetakse luuletusi vene keeles jne.

KUNSTIKOOL​ 

Kunstiring ​​(õp​ ​Ann Pajuväli)
PJK Kunstikool loob lastele hooliva ning motiveeritud keskkonna süvendatud kunstihariduse omandamiseks, loominguliseks eneseväljenduseks ning isiksuse arendamiseks. Pakume lastele võimalust kogeda ja ise luua ilu toetavas atmosfääris. Arvestame iga lapse individuaalset eripära ning visuaalset tundlikkust. Eesmärk on läbi käelise kunstitegevuse toetada lapses avatust ilusale ja heale, võimet märgata ning läbi elada, aga ka väljendusjulgust ja oskust leida loovaid lahendusi. Kujutav kunst aitab otsida teed Algkujuni, aimata aukartuse ning härdusega Jumala saladuste ilu ning ülevust. Jumal puudutab meid nii meele, südame kui ka aistingute kaudu. Kunstiharidus tasakaalustab kooli kohati paratamatult liigset rõhumist intellektile ja annab võimaluse olla aeglases, vaikses, sisekaemuslikus ning süvitsiminevas nähtamatu ja nähtava ilu läbielamises, reaalses kogemises ning “kinnipüüdmises”. Kavandamisel panustame kunstiloome protsessile kui eraldiseisvale eesmärgile. Tähtis on leida väärtuslik aeg pühendumisele ning tegevuse tähenduslikkusele. Õppetöö toetab ka loovat reeglipärasust, mille kokkulepitud piirides püüame leida isikupäraseid lähenemisviise. Õpime üksteiselt ja otsime koos põnevaid lahendusi! Ühise loomeaja ning kunsti abil panustame looduskeskonna kui ka sotsiaalseja kultuurikeskkonna hoidmisele ning väärtustamisele. Kunstikooli roll ühiskondlikus plaanis on arendada avatumat mõtteviisi ning tugevadada loomingulist lähenemist erinevates eluvaldkondades, märgata ning hinnata kunsti meie ümber. Tunniteemade valikus lähtume elust meie sees ja ümber, kirjandusest, rahvapärimusest, muusikast, rahvuslikkusest ning traditsioonidest, maailma erinevatest kultuuridest ning keskkonnast. Läbivate teemade käsitlemise eesmärk on avardada loometegevusega käigus õpilase silmaringi ja tekitada huvi ning kokkupuutepunkte erinevate valdkondadega. Õpime tundma huvitavaid tehnikaid ning töövõtteid. Õppetöö lõpeb kujundava hindamisega. Alustame sellest, et võtame aja vaatadata üksteise poolt loodut ning seejärel kuulame, mida lapsed näevad ning tunnevad. Õpilasel on võimalik jagada oma loomelugu ning alles siis loome arutelu õpilase ja õpetaja vahel.

Maailmas on palju ilusaid vaatamist väärivaid asju ning pilte. On oluline anda silmadele aega vaadata ja näha. Kooli eesmärk on võtta õppimist ja protsessi kui loomist, kasvatada ilumeelt ning võtta aega ilu nautida. Õpime luues ja lubame loodu ilul osaleda enda kujunemisel.

Käsitöö ja meisterdamine (õp Carolin Freiberg)
Käsitöö- ja meisterdamisringis õpime tundma käsitööoskusi, kuid teeme ka loomingulisust nõudvaid ülesandeid. Õpime lähemalt tundma järgmisi materjale - paber, vill, lõng, puuoksad, traat. Samuti tutvume erinevate materjalidega, millest saab voolida. Süveneme sellesse, mida huvitavat nendest käepärastest vahendidest luua saab. Õpime voltima erineva raskusastmega origamimudeleid, voolime ja meisterdame pisikesi skulptuure, punume paelu, õpime heegeldamist ja kudumist. Kõik loovülesanned sobivad nii tüdrukutele kui poistele.

Puutöö (õp Maksim Korvatsov)
Huviringis õpime meisterdama peamiselt puidust, kuid kasutame ka teisi materjale. Alustame lihtsate ülesannete täitmisest ja liigume keerulisemate tööde teostamise poole. Saame teada, milliseid tööriistu on meisterdamiseks vaja, kuidas neid ohutult kasutada, kuidas peab mõõtma ja arvutama ning tööjoonist koostama. Tunnis leiutame, sepitseme, kujundame, ühesõnaga - tegeleme loominguga. 

Keraamika (õp Hemmelin Malken ja õp Kauri Kallas)
Keraamikaringis on hea võimalus proovida oma käega savist esemete valmistamist. Ringis saab proovida erinevaid tehnikaid ning valmistada esemeid. Õpilased omandavad teadmisi materjalidest, oskuse käsitseda lihtsamaid tööriistu ja kasutada esmaseid töövõtteid. Arendatakse õpilaste fantaasiat, loovust, planeerimis- ja mõtlemisoskust ning käelist vilumust. Tööülesannete valikul seatakse eesmärk arendada laste vaimseid ja füüsilisi võimeid: motoorikat, tähelepanu, silmamõõtu, ruumitaju, kujutlusvõimet, ilu märkamist jne.

Skulptuuriring (õp Kauri Kallas)
Oma mõttele savi abil vormi andmine aitab juba veidi vilunumatel kätel inspiratsioonist teostuseni jõuda. Ring on edasiarendus keraamikaringist ja mõeldud veidi vanemate õpilaste loomingulise eneseväljenduse arendamiseks.

Klaasikunst (õp Birgit Pählapuu)
Klaasikunsti huviringis õpime tundma klaasi salapärast maailma. Ringis saab proovida erinevaid tehnikaid. Õpilased omandavad teadmisi materjalist ja õpime klaasi lõikama, sulatama, lihvima jne. Ring arendab õpilase loovust,märkamist, kuidas erinevaid klaase sobitada ja avardab silmaringi klaasikunsti kohta, mida maailmas on loodud. Kord kuus, kui on soov, saab meisterdada helmeid (laupäeviti ja eraldi tasu ei ole, aeg kokkuleppel vahemikus 12.00-16.00, õpituba toimub vanalinnas, leekpõletitehnika). Peamised tehnikad : tiffani, vitraažitehnika, sulatustehnika, liivsöövitus, reuse-tehnika, graveerimine.

Kokandusring (õp Anneli Rahuvarm)
Kokandusringis on võimalus arendada huvi toiduvalmistamise vastu. Lapsed saavad katsetada erinevaid retsepte ning oma fantaasiat kasutades neid oma maitse järgi täiendada. Valmistame erinevaid küpsetisi, suupisteid, salateid ja palju muud, lähtudes tervislikkusest. Samuti on võimalus ise uusi retsepte välja mõelda ning pärast isevalmistatud maitsvat toitu nautida.

Arvutijoonistamine (õp Joonas Sildre)
Huviring tutvustab arvutiga joonistamise vahendeid ja joonistusprogramme. Õpilased saavad proovida joonistada joonistusülesandeid. Tutvutakse värviõpetusega kasutades arvutigraafika võimalusi valmistada arvutijoonistusi.

HUVIKOOL

Robootika (õp Marko Pachel)
Huviringis õpime tundma erinevaid roboteid ning töövahendeid ja mõõteriistu, tutvume elektroonika alustega nii teoreetiliselt kui praktiliselt, programmeerime, joonestame arvutiga ja ehitame võistlusroboteid. Õpime koos mehaanika ja programmeerimise põhitõdesid. Roboteid ehitades arendame käelisi oskusi ja loovust, õpime koos tegutsema, tuletama, analüüsima ning planeerima. 
2.-4. klassi õpilased kasutavad Lego EV3 komplekte, 5.-6. klassi huvilised programmeerivad ja ehitavad Arduino keskkonnas.

Male- ja gomokuring (õp Brenet Rahumägi)
Male ja gomoku arendavad õpilastel loogilist mõtlemist, mis võimaldavad neil tulevikus lihtsamalt omandada reaalaineid. Huviringis õpitakse mängude põhitõdesid, lahendatakse ülessandeid ja mängitakse omavahel. Huviringi on oodatud kõik kes soovivad arendada loogilist mõtlemist ning omandada uusi teadmisi. Huvi korral võimalus esindada kooli võistlustel. 

Matemaatikaring (õp Katrin Kookmaa)
Matemaatikaringis omandame baasteadmisi reaalalal, mis suunab õpilasi mõtlema analüüsivamalt ja realistlikumalt. Ühendades elu erinevad valdkonnad matemaatikaga, hakkab õpilane rohkem tajuma matemaatilist maailma enda ümber, mis arendab loogilist mõtlemist ja parandab lahenduste leidmise oskust. Igas tunnis on koostegutsemist kui ka iseseisvaid ülesandeid. Tutvume kujundite ja numbritega, nuputame ning läheneme matemaatikale mänguliselt.

Jalgratturi koolitus (õp Kärt Ülper) – alustab teisel poolaastal!
Jalgrattur võib sõiduteel liikuda üksi alates 10. eluaastast, kui ta omab jalgratturi juhiluba. Huviringis läbitakse nii teoreetiline kui ka praktiline osa ning mõlema osa lõpus sooritatakse eksam. Teoreetilistes tundides õpitakse tundma liiklusreegleid, mõisteid, liikluskorraldust, liiklemist erinevates olukordades, liiklusohutust ja muud jalgrattaga liiklemiseks olulist. Sõidutundides õpitakse jalgratast käsitsema, sõitma õppeplatsil, liikluses ja eriolukordades. Mõlemad eksamid edukalt sooritanud õpilased saavad endale jalgratturi juhiload.

Jalgpall (treener Rando Hallik / huvikool Kratila)
Trennid toimuvad kaks korda nädalas Kotka staadionil. Lisaks teisipäevasele ja neljapäevasele jalgpallitrennile toimub reedeti nn üllatustrenn, kus lisaks jalgpallile tutvutakse erinevate spordialadega ja kohtutakse erinevate treeneritega.
Spordikool Kratila on jalgpalliklubi, mis pakub mitmekülgseid ja arendavaid treeninguid, mille läbi kasvatame häid jalgpallureid ning tublisid sportlikke inimesi. Meie eesmärgiks on pakkuda lastele võimalust saada edukaks sportlaseks, samas on alati võimalik treenida ka harrastaja tasemel. Treenitakse kõige uuema metoodika alusel, kus esiplaanil on mängija ja tema areng. Lisainfo telefonil 5660 88 88, Rando Hallik.

Riietus ja kuidas valida õige suurusega putsat.
Välitreeningute puhul on äärmiselt oluline riietus. Ka rahvatarkus ütleb, et pole olemas halba ilma, on vaid vale riietus.
Põhireegel riietusmisel talvistele treeningutele on kihilisus. Oluline on, et riided oleksid seljas kihiliselt. Treeningu alguses peaks olema kõik kihid seljas. Treeningu käigus on alati võimalik kihte vähemaks võtta.
Soovituslikud kihid alustades sisemistest:
1. Termopesu – mudeleid on palju, soovitame kindlasti polüesterit ja elastaani sisaldavaid mudeleid. Klassikaline puuvillane soepesu on ka hea, ent selle miinuseks on puudulik termoregulatsioon nahapinna lähedal.
2. Lühikesed riided – vahekiht
3. Pikk dress
4. Tuulepluus ja kilepüksid
Eelmainitud kihid peaks tagama mugava olemise treeningul kuni -15 kraadi juures.
Kui võimalik, siis jalgpallisaapa sisse võiks mahtuda suusasokk. Tänapäevased suusasokid (nimetatakse ka termosokkideks) on väga soojad ning seejuures õhukesed, mistõttu on neid mugav kasutada ka putsa sees.
Talvistel treeningutel on KOHUSTUSLIK kanda mütsi ja kindaid!
Jala kasvamise lõpuni on mõistlik soetada putsad, millesse on jäetud natuke kasvuruumi ja kindlasti peab see olema jalas mugav.
On äärmiselt oluline, et esimesel kasutamisel ei kannaks mängija uusi putsasid üle 20 minuti, sest uus jalanõu on jalale harjumatu ja väga sagedased on juhtumid, kus putsa hakkab hõõruma. Kui esimene kasutuskord kulges probleemivabalt, siis teisel kasutamiskorral hoia neid jalas 40-60 minutit ja kolmandal korral juba terve trenn. Hoia jalgu, et ei peaks tegelema välditavate tagajärgedega!

HUVIKOOL TÄISKASVANUTELE

Täiskasvanute sirutus-painutustund (õp Kärt Tõnisson)
Sirutus- ja painutustund on keha ja meele kooskõla loov liikumistund, mis keskendub keha lõdvestumisele ja sirutamisele läbi hingamise. Tunnis kautatav harjutusvara sisaldab endas bodyARTi ja pilatese elemente ning erinevaid loovtantsu/kaasaegse tantsu praktikaid, mis toetavad rühti, kerget lihaste tugevdamist ja pehmet sirutust-painutust. Tund kannab endas sellel aastal ka veidi suuremat missiooni - koguda vajalik summa tantsukooli balletistangede tarbeks. Ehk tunni tasakaalupanus on vabatahtlik, ent eesmärgistatud. Tund teisipäeviti kell 17.30 suures liikumissaalis. Saalis on olemas küll matte, ent enda matt on alati parem!

Inglise keel täiskasvanutele (õp Riina Karik)

Keraamika (õp Hemmelin Malken ja õp Kauri Kallas)

Skulptuur (õp Kauri Kallas)

Male ja gomoku (õp Brenet Rahumägi)