2017. aasta maikuus täitus viis aastat Püha Johannese kooli sihtasutuse loomisest. Mõttest on saanud omanäoline kool, millesarnast ei ole kuskil mujal. Milline siis täpselt, miks ja kuidas, seda kõike võibki lugeda allpool.

Uurimistööd ja raamatud

Üks hinnatud traditsioon koolis, mida sooviksime teile tutvustada, on raamatute ja uurimistööde koostamine. Sügisel, isadepäevaks, valmib kõigil meie kooli õpilastel päris oma raamat. Raamatu sisu tuleb oma peaga välja mõelda, siis oma käega kirja panna, illustreerida ning raamatuks köita.

Kevadiseks emadepäevaks aga valmivad kogu koolil uurimistööd. Kolmes esimeses klassis on teema ette antud - kirjutatakse oma kodust, vanematest, vanavanematest, neljas klass võib teema valida vastavalt huvidele. Nii liigume järk-järgult tuntult ja lähedasemalt üle uuele ja kaugemale.

Uurimistöö koostamine on muidugi tükk tööd, tihtipeale tulevad nõu ja jõuga appi teisedki pereliikmed. Küll on aga hea, kui tööd emadepäevaks lõpuks valmis on ja vaatamiseks väljas! Siis on ilu ja uudistamist rohkem kui Frankfurdi raamatumessil! Ja kõige põnevam on veel klassitunnis, kui igaüks oma uurimust ka klassikaaslastele tutvustab.

Allpool jagame teiega väikest killukest selle aasta uurimistöödest.

Katkended pärinevad 3T klassi uurimistöödest teemal “Minu vanavanemad”.

Lasteaias vanaema ei käinud. Enne kooli ostis ema talle aabitsa, et ta tähed selgeks õpiks. Vanaema lõikas aabitsa katki, sest talle ei meeldinud tähti õppida. Nii ta kooli minnes tähti ei osanud. Vanaema Mare lemmikmänguasjad olid mängutriikraud, vurrkann ja portselanist nukk. Lemmikmängud olid peitus, silgud ritta ja luurekas ning sulgpall ja keks. Kui vaadata vanaisa Jaanse algkooli klassipilte, siis näeme, et vanaisa oli ainuke lipsuga poiss klassis, sest teised olid oktoobrilapsed ja pioneerid.

Vanaisa Jüri. Ühel talvel oli nii palju lund, et nad hüppasid 3. korruse aknast lumme ja ikka põhja ei ulatanud. Pärast ei saanud muidugi välja. Vanaisa esimene töö oli istutamine. Üks puu Toompea nõlval on vanaisa istutatud. Pärast abiellumist läks vanaisa merele. Ta töötas kalalaeva peal ja nad püüdsid kala Atlandi ookeanis ja Aafrika juures. Vahel võis vanaisa olla kodust ära kuni seitse kuud. Kui mu emme väike oli, nimetas ta oma isa „onuks“, sest ta ei olnud vanaisa kaua näinud.

Minu vanaema Eevi sündis Jõgeval Kuusiku talus. Ta sündis kaheksanda lapsena peres ja ta naljatles, et tema on kaapekakk. Vanaisa Andres oli seltskonna- ning tantsulõvi. Vanaisa mängis klarnetit, klaverit, kitarri ja viiulit. Kui vanaema Ülle algkoolis õppis, ei olnud neil midagi peale raadio ja plaadimängija. Siis mängiti õues. Minu vanaemale meeldis väga tuba koristada. Kui ta toa puhtaks sai, ei tohtinud isegi ema tuppa tulla, oli Ülle öelnud. Minu vanaisa Erich sündis peres kolmanda lapsena. Ta käitus teistest erinevalt. Tema elsas siis sellisel vene ajal, mil ei tohtinud kaubelda, aga tema astus piirist üle ja kauples ja tegi äri ikka.

Kirjutati puust sulepeaga, mille otsas oli viisnurgaga sulg ja kasutati tindipotis olevat tinti. Kirjutamisel pidi olema väga ettevaatlik, et vihik tindiplekke täis ei oleks. Kui vihikus oli vähemalt üks tindiplekk, kästi terve vihik ümber kirjutada.

Vanaisa Jüri. Ühel talvel oli nii palju lund, et nad hüppasid 3. korruse aknast lumme ja ikka põhja ei ulatanud. Pärast ei saanud muidugi välja. Vanaisa esimene töö oli istutamine. Üks puu Toompea nõlval on vanaisa istutatud. Pärast abiellumist läks vanaisa merele. Ta töötas kalalaeva peal ja nad püüdsid kala Atlandi ookeanis ja Aafrika juures. Vahel võis vanaisa olla kodust ära kuni seitse kuud. Kui mu emme väike oli, nimetas ta oma isa „onuks“, sest ta ei olnud vanaisa kaua näinud.

Kuidas ma käisin vanavanaemal külas

Ma tahtsin teha uurimustööd vanavanaemast, sest väga paljudel ei ole enam vanavanaema elus. Me läksime vanavanaema tuppa intervjuud tegema. Kui vanavanaema naeratab, siis ta kuldhammas paistab. Ma küsisin kõik küsimused ära. Ta vastas kõigile küsimustele. Lõpuks ütles tädi Lea: “Lähme pannkooke sööma!”. Ma olin kaasa võtnud rullbiskviiti. Mulle ei maitse rullbiskviit, aga ma teadsin, et keegi ei söö seda, välja arvatud mina. Siis ma toppisin endale rullbiskviidi sisse. Lõpuks said pannkoogid valmis. Ma jõin esimest korda oma elus kummeliteed moosiga. Pannkooke sõin ma maasikamoosiga, aga kummeliteed mustsõstramoosiga. Kui vanavanaema nägi, et ma söön väga hea meelega vaarikaid ja mustikaid, siis ta ütles: “Mu ühel sõbral on hea meel, kui sa marjad ära sööd”. Kokkuvõttes ma sõin ära:

1 tassi kummeliteed moosiga

3 pannkooki

1 pakk vaarikaid

1 pakk mustikaid

1/4 vaarikarullbiskviidist

{skydrivegallery folder.6d8e9c95ac55f665.6D8E9C95AC55F665!4880}