2017. aasta maikuus täitus viis aastat Püha Johannese kooli sihtasutuse loomisest. Mõttest on saanud omanäoline kool, millesarnast ei ole kuskil mujal. Milline siis täpselt, miks ja kuidas, seda kõike võibki lugeda allpool.

Rütmika I klassis

Rütmika aitab igas lapses üles leida rütmitaju, arendab üldmusikaalsust, seda kõike korrastatud mängulisuse kaudu. Oleme tänulikud, et meie lastega tegeleb õpetaja Monika Pullerits, kes siinkohal rütmikaõppest lähemalt räägib.

Meie koolis on rütmika I klasside muusikaõpetuse osa, kus rütm ja liikumine on vahendiks muusika tunnetamisele ja väljendamisele. Aga see pole kõige tähtsam. Olulisem on, et rütmika ja rütm on midagi sellist, mis aitab korrastada iseenda olemist ümbritsevas keskkonnas – ruumis, ajas, muusikas ja teiste seas. Kooliaja algus on suur muutus iga lapse elus. Ta vajab kogemusi, mis aitaksid siduda oma iseolemist meie-tundega.  Kõik see pole kerge ega tule päevapealt. Õpetajana olen esmalt püüdnud luua olukordi, mis ei oleks kindlatele tulemustele orienteeritud, vaid iseenesest rõõmu ja eneseteostust pakkuvad. Kuid laps vajab enese teostamiseks aega ja mõtestatud tegevusi, millest hiljem kujunevad oskused. Rütmist kui korrast lähtuvad mänguvõimalused ja loomingulised eneseväljendused on lastele sobiv ja meeldiv tegevusväli. Sügisel alustatud tähelepanu-, kuulamis- ja märkamisharjutustest jõuame kevadeks erinevate rütmi- ja liikumistegevuste abil esimeste trummimängu kogemusteni. See on olnud alati kõigile eduelamuseks. Millise innuga nii poisid kui tüdrukud djembedel mängivad! Aasta jooksul muutuvad laste eneseväljendused koordineeritumaks ja iseseisvamaks,  nad ei toetu enam ainult õpetajale, vaid oskavad teha koostööd. Laps ei tohi oma käitumisega teisi häirida, ülejäänus on ta vaba. Aga kord korrastab ja rütm aitab korda luua. Tundides kasutame ka folkloorseid mänge ja rahvalaule. Olen märganud, et need on mõju poolest väga teraapilised, vabastavad lapsi ülearustest pingetest ja omavad kõiki ühendavat jõudu.

Minu õpetamiskogemus Püha Johannese koolis on praeguseks vaid kahe-aastane, aga ma tõesti tahan õpetada nii, et oleksin lastele tegevuskaaslaseks ning õpetada just neid lapsi, keda parasjagu õpetan. Igal sügisel jälle uued esimesed klassid - teekond oleks nagu sama, aga maastik erinev. See on rikastav koosolemine ja ma olen tänulik.