2017. aasta maikuus täitus viis aastat Püha Johannese kooli sihtasutuse loomisest. Mõttest on saanud omanäoline kool, millesarnast ei ole kuskil mujal. Milline siis täpselt, miks ja kuidas, seda kõike võibki lugeda allpool.

Matteo esmaspäev

Oma päevast räägib teise klassi Matteo, poiss, kelle emakeel on vene keel, isakeel itaalia keel ja koolikeel eesti keel. Ta armastab kunsti ja jalgrattasõitu.

Ma ärkan pool kaheksa. Panen riided selga ja pesen end. Ma söön hommikusööki isaga ja õega koos. Ema ja vend söövad varem, kuna kell kaheksa nad peavad olema tööl ja koolis.

Tavaliselt hommikuti ma ei taha süüa. Aga mõnikord ikka söön midagi. Näiteks võileiba, kohukest või banaani. Mulle meeldib ka kakaod juua.

Pärast hommikusööki paneme õueriided selga ja isa viib meie autoga kooli ja lasteaeda. Õe lasteaed asub kooli lähedal. Esimene peatus on kool ja teine on lasteaed. 

Ma jõuan kooli kell 8.45. Palvus algab kell üheksa. Palve ajal me istume põrandal ja kuulame. Pärast palvust hakkavad tunnid. 

Esmaspäeval on kaks esimest tundi klassitunnid. Me õpime matemaatikat või eesti keelt. Mulle meeldib rohkem eesti keel kui matemaatika. Sellepärast, et matemaatika on mulle natuke raske. Õpetaja Ramy meeldib mulle väga. Kui on abi vaja, ta seletab ja aitab mind.

Pärast klassitundi on meil õuevahetund. Me lähme välja ja mängime. Mõned poisid mängivad jalgpalli, aga mulle see ei meeldi. Tegelen siis muuga. 

Peale kolmandat tundi läheme sööma. Samal ajal kui me sööme, loeb õpetaja meile raamatut. Peale söömist loeme palve. 

Kolmas tund on inglise keel. See on üks minu ebalemmikumatest tundidest. 

Siis tuleb muusikatund. See mulle meeldib. Me laulame ja mängime plokkflööti. Ma juba õppisin ühe lihtsa meloodia mängimise ära. 

Viies tund on minu lemmiktund. See on kunst. Me maalime guashi ja akvarellidega, joonistame värvipliiatsite, vildikate, isegi pastakatindiga. Ükskord andis õpetaja Olga meile vanu raamatuid ja me võisime neisse maailda. Väga ilus tuli välja. Mina nimetasin oma maali raamatul nii: “Troopilised linnud öösel”. Kuid kõige rohkem meeldib mulle savist voolida. Igaüks voolib seda, mida tahab. Ma voolisin suure vaasi, aga see jäi kooli, sest seda peab veel lakiga katma. Kui vaas valmis saab, viin ta koju ja hakkame seal lilli hoidma.

Seejärel algab maletund. Seal õpitakse käike ja positsioone ja seda, kuidas käike üles märkida. See on väga huvitav.

Seejärel läheme kõik koos päevalõpulaulu laulma. 

Esmaspäeval ma ei käi pikapäevarühmas ja ma lähen koju. Ma lähen peatusse ja ootan, kuni troll tuleb. Trolliga ma sõidan kaks peatust, siis lähen maha ja ootan bussi. Bussiga sõidan veel kaks peatust. Pärast lähen jalgsi koju. 

Kodus mind ootavad ema ja vend. Ema annab mulle midagi süüa ja siis ma natuke puhkan. Kui ilm on hea, võtan keldrist jalgratta ja lähen jalgrattatrenni. Talvel trenne ei olnud, sest väljas oli lumi ja külm. Aprillis trennid hakkasid jälle ja käin seal heameelega. Mulle väga meeldib jalgrattaga sõita.

Pärast trenni teen kodutööd ära. Õpin inglise keelt, teen vene keele harjutusi. Kõige rohkem on vaja inglise keele õppida. Sellega aitab mind isa. Kui isa ei ole kodus, siis võib ka vanem vend aidata.

Õhtuti me sööme kõik koos. Kuna oleme itaalia pere, siis tavaliselt sööme pastat. See maitseb kõigile.  Laua taga me jutustame, kuidas päev läks ja millised plaanid tulevad homme.

Pärast söömist ma panen koolikoti ärgmiseks päevaks kokku ja mul on vaba aega. Kui emal on aega, siis mängime koos lauamänge. Mõnikord vaatan isaga filmi itaalia keeles. Tihti käin ka minu sõbra Luuka juures. Ta on minu pinginaaber ja parim sõber. 

Kell pool kümme lähen voodi. Ema loeb mulle ja minu õele raamatut vene keeles. Meil on leping. Ühel päeval loeme raamatut, mis meeldib minu õele ja teisel päeval minule meeldivat raamatut. Mõnikord loeb isa, itaalia keeles.

Umbes kell kümme jään magama.